RI LOQšOL ¨ AJ WUJ

Transcripción

RI LOQšOL ¨ AJ WUJ
34567
1 D E D ICIEM BRE , 2 0 1 5
QONOJEL
¨
YOJTIKIR NQAX
¨
CHI QAWACH
¨
RI LOQOLAJ
WUJ
34567
˙
Vol. 1, No. 23
DECEMBER 1, 2015
¨
Ronojel ik nelesax
¨
52.946.000 revistas PA 251 CHABAL
1 DE DICIEMBRE, 2015
Monthly
CAKCHIQUEL
Ri wuj RI NYAON RUTZIJOL jun
¨
revista ri banon richin nyaox ruqij ri
´
¨
Jehova, ri Dios nimalaj ruqij pa
ruwi ronojel. Chuqa jun wuj ri
¨
nukuquba kikux ri winaq ruma
nuya rutzijol chi ri Rajawaren ri
¨
Dios, ri ko chi kaj, xtuchup yan
¨
¨
ruwach ri itzelal chuqa xtuban jun
¨
tikasas ulew chi re ri Ruwachulew.
¨
¨
Chuqa nuban chi ri winaq
´
nkikuquba kikux chi rij ri Jesus, ri
¨
Ruqatoy Tzij ri Rajawaren ri Dios
¨
¨
¨
chuqa ri xkam richin roj nqıl
qakaslem man kisel ta. Re wuj re
majun nuto ta chuqa majun itzel ta
´
¨
nchon chi rij polıtica. Chuwach re
¨
´
wuj re, ri Loqolaj Wuj ja ri ri ko mas
¨
ruqij. Re xtikirisax pe rubanik pa
1879.
¿Ka ko nawajo nawetamaj
¨
¨
o nakul jun atijonık chi rij ri
¨
Loqolaj Wuj ri man tojon ta?
Katok chupam ri www.jw.org/cak
o katziban el chupam re
´
direccion re.
´
´
Richin MEXICO CHUQA CENTROAMERICA
´
Congregacion Cristiana de los Testigos
´
de Jehova, A.R. Apartado Postal 895
´
´
06002 Mexico, D.F., Mexico
¨
´
Richin nawıl ki-direccion ri sucursales ri e ko
ronojel ruwachulew katok chupam ri
www.jw.org/cak/richin-yachon-qikin.
¨
TZIJONEM RICHIN TIJONIK
ˇ 1-7 DE FEBRERO RUXAQ 8
´
Ri Jehova nchon pe qikin
ˇ 8-14 DE FEBRERO RUXAQ 13
¨
Jun Loqolaj Wuj ri napon pa awanima
¨
´
Chi kipam re kai tzijonem re xtqatzet chi ri Jehova pa mil
¨
¨
yan chi juna choynaq pe kikin ri rusamajela pa jalajoj taq cha¨
¨
´
bal. Chuqa xtqatzet achike rubanik ri Traduccion del Nuevo
¨
Mundo ruyaon ruqij rubi ri Dios chuqa rubanon chi ri winaq
¨
nketamaj ri rusujun ri Dios chi qawach apo.
ˇ 15-21 DE FEBRERO RUXAQ 18
Pa rubeyal tqakusaj ri qaq
¨
¨
Ri yojtikır yojchon jun sipanık ri ruyaon ri Dios chi qe. Re tzijonem re xtuqalajrisaj achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon, achike xtqabij chuqa ri rubanik xtqabij. Chuqa xkojruto
¨
´
richin xtqakam qanaoj chi rij ri Jesus. Ke ri xkeqakusaj ri qatzij
¨
richin xtqaya ruqij ri Dios chuqa xkeqato ri winaq.
ˇ 22-28 DE FEBRERO RUXAQ 23
´
Ri Jehova xkaruchajij
¨
´
¨
Ruma qonojel yojyawaj, ¿la xtqoyobej chi ri Jehova xtuban jun
¨
milagro richin xkojraqomaj achiel xuban ri ojer kan? ¿Achike ko
¨
¨
¨
chi nqatzet nabey toq nyaox jun qanaoj chi rij jun aqomanık?
¨
Re tzijonem re xtuya kiqalajrisaxik re kutunık re chuqa xtuya
¨
qanaoj richin xtqetamaj achike xtqaban.
˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙
¨
Ri Loqolaj Wuj ukusan ja ri La Biblia en
´
Kaqchikel Central, Sociedad Bıblica de
Guatemala, 2003. Toq man ja ta re, yaon el rubi
¨
ri Loqolaj Wuj kikin tzib. Ja re ri tzib chuqa ri
´
yeel chi tzij: TNM Traduccion del Nuevo Mundo
´
de las Santas Escrituras, 2013 pa ingles;
CO Nuevo Testamento en Cakchiquel
´
Occidental, Sociedad Bıblica Internacional,
1996; CR Ri Caca Retal Tzij Richin Ri Ka
Nimajaval Jesucristo, Sociedad Americana
richin Biblia, 1954. Ri tzij chojmirisan el
kitzibaxik, banon el chi ke achiel nkibij ri
¨
¨
Acuerdos chi kij ri chabal. Chuqa e ko tzij qeq
(xaq) banon el chi ke richin nyaon kejqalem.
The Watchtower is published monthly by
Watchtower Bible and Tract Society of New
York, Inc. 5 2015 Watch Tower Bible and
Tract Society of Pennsylvania.
CHAQA CHIK TZIJONEM
¨
¿La nkatzin nqasikij ri Loqolaj Wuj? 3
¨
¨
Jun wuj ri jebel nqax chawach 4
¨
¨
To ık chi rij ri Loqolaj Wuj 6
Ri ruchojmirisaxik
´
´
ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles 28
¨
¨
Kutunık chi rij ri Loqolaj Wuj 32
¨
RI TZIJONEM RI KO PE CHUWACH
¿La nkatzin nqasikij
¨
ri Loqolaj Wuj?
¨
¨
«Ri Biblia jun wuj ri janila etaman ruwach chuqa nukusax
¨
¨
ri pa nimabal taq kux. Ja ka majun nukusax ta pa
China.» (LIN, DE CHINA)
¨
¨
«We man yeqax ta chi nuwach ri loqolaj taq wuj ri
¨
´
yeukusax ri pa hinduismo, ri nu-religion, ¿achike rubanik
¨
xtqax chi nuwach ri Santa Biblia?» (AMIT, DE LA INDIA)
«Ninya ruqij ri Biblia ruma jun ojer wuj chuqa wetaman
´
¨
¨
chi ja ri ri wuj ri mas nkiloq ri winaq ronojel ruwachulew.
´
Ja ka majun bey nutzeton ta jun.» (YUMIKO, DE JAPON)
¨ winaq
¨ nkiya ruqij ri Biblia, staChi ronojel ruwachulew, e k ıy
¨ winaq
¨ nbape majun kan ta ketaman ri nubij. Ri pa Asia e k ıy
¨
¨
nataj ri kikin. Ja ka man xa xe ta rije, chuqa nbanataj kikin
¨ ri pa taq tinamıt¨ akuchi (ape) etaman ruwach
¨
ri winaq
ri Biblia.
¨
Rikin ba nakutuj qa chawach,
«¿achike nkatzin ninsikij ri
¨ Wuj yaruto richin
¨ ri Loqolaj
Biblia?». Ri nawetamaj ri nukut
¨
xtawıl re:
˙ Kikotem pa akaslem
¨
˙ Yeasol ri kayewal pa awachoch
¨
˙ Napaba awi chi kiwach ri kayewal
´ ¨
¨
˙ Mas utz xtakwaj awi kikin ri winaq
¨
˙ Pa rubeyal xtakusaj ri pwaq
¨ aj Japon
´ rubi Yoshiko xrajo xretamaj achoj chi
Ko jun ixoq
¨
rij nchon ri Loqolaj Wuj, ruma ri xusikij ruyon. ¿Achike xrıl¨
chupam? Rija nubij: «Ri Biblia xiruto richin xinwetamaj achike ruma oj ko chi ruwachulew chuqa xinwetamaj chi ko jun
¨
kaslem chi qawach
apo. Wakami janila kikotem ninna». Ri
Amit ri achin xqatzijoj yan kan, xusikij chuqa ri Biblia. Rija
¨ ri xinsikij. Ri naoj chupam ri Binubij: «Janila xqa chi nuwach
¨
blia nkatzin chi ke konojel winaq».
¨
´
¨ e rutoon richin mas
´ utz
¨
Ri Loqolaj Wuj pa millon chi winaq
¨
¨
rubanon ri kikaslem. Rat chuqa utz nasikij richin natzet achike rubanik yaruto.
Yojtikı̈r nqı̈l
kikotem pa qachoch
We nawajo nawetamaj
´
¨
mas chi rij ri toık nuya
¨
ri Loqolaj Wuj, tasikij
ri wuj Yojtikı̈r nqı̈l kikotem
pa qachoch. Re ja
ri ruqalajrisanela
´
ri Jehova e banayon.
¨
Chuqa nawıl chupam
ri www.jw.org/cak.
1 DE DICIEMBRE, 2015
3
¨
¨
Jun wuj ri jebel nqax chawach
¨
¨
JEBEL NQAX CHAWACH
¨ Wuj yeruya utzilaj
¨ taq naoj ri yojkiRi Loqolaj
¨
to richin yeqasol ri kayewal yeqıl¨ ri jujun qij.
4
RI NYAON RUTZIJOL
¨ yeqax chawach.
¨
Ri naoj ri jebel
Tqatzeta kai
ruma.
Jun, ruma ri naoj man yerukusaj ta tzij ri man
¨ ta yeaqalajrisaj. Pa rukexel ri yerukusaj
yatikır
¨ yetzij ri rukulun chi qe yeqakusaj chuqa yojtikır
qaqalajrisaj. Ri kayew taq naoj yerutzijoj pe kikin tzij ri yeqakusaj ronojel qij.
¨ ri Jesus
´ xukusaj ri rubanik kiJun tzetbal,
¨
¨ naoj ri yeapon
kaslem ri winaq richin xerukut
pa awanima. Re nqalajin chupam ri rutzijonem
´
xuya pa jun juyu, ri ko chupam ri capıtulo
5 ka 7
¨
chi re ri Mateo. Jun etamanel chi rij ri Loqolaj
¨
Wuj xubij chi ri «tzijonem ri yeruya utzilaj taq
naoj» ri «man xa xe ta nunojisaj ri ajolom chi tzij,
¨ nakwaj ri akaslem». Stape
re yaruto richin utz
¨ nasikij ri tzijoxa pa jun 15 o 20 minutos yatikır
´
Richin nawetamaj mas
chi rij ri ciencia chuqa ri
¨
Loqolaj Wuj, tatzeta ri
wuj Ri Nyaon Rutzijol
richin ri 1 de junio, 2015,
´
rubi ¿La ko mas ruqij
¨
ri ciencia chuwach ri
¨
Loqolaj Wuj?
¨
Chuqa nawıl chupam
ri www.jw.org/cak.
34567
1 DE JUNIO, 2015
´
¿LA KO ¨ MAS RUQIJ RI ¨ CIENCIA
CHUWACH RI LOQOL AJ WUJ?
˘ Digital Vision Ltd/age fotostock
¨ Wuj jun ojer wuj. Xtikirisax
¨ pe rutziRi Loqolaj
baxik pa jun 3.500 juna kan, pa Oriente Medio.
Chupam kan ri juna ri, ri pa China nqaton wi tzij
¨ tzij ri mas
´
ri ijatzul rubi Shang, ja ri ri qatbal
ojer ri etaman chi rij. Jun mil juna chi kij rije, ri
¨ pe ri budismo. (Tatzeta ri recuadpa India xtikır
¨ Wuj».)
ro «Rubanik ri Loqolaj
¨ we man kayew
Jun wuj xtkatzin chi ke ri winaq
¨
¨ taq naoj.
ta nqax chi kiwach chuqa yeruya utzilaj
¨
¨
Ri Loqolaj Wuj ja ri ri nuban. Nuya kiqalajrisa¨ chi rij ri kaslem.
xik ri kutunık
¨ ronojel ri juna e qaxnaq
¨ pe, e ko
Jun tzetbal,
¨
winaq ri nkajo nketamaj achike ruma oj ko chi ru¨ re ko chuwachulew. Ri ruqalajrisaxik re kutunık
´
pam ri kai nabey taq capıtulos chi re ri nabey wuj
¨ Wuj: Genesis.
´
chupam ri Loqolaj
Chi ri nubij chi
¨
ri «pa rutikiribal», pa mil millones juna kan, xkoje pe ri kajulew, ri chumila chuqa ri Ruwachulew
´
(Genesis
1:1). Chi rij ri nutzijoj achike rubanik
¨
xkoje ri kaslem chuwach
ri Ruwachulew, chuqa
achike rubanik xekoje ri chikopi, ri che chuqa ri
¨
winaq.
Nubij chi ronojel ri eqal qal xebekoje.
Chuqa nutzijoj achike ruma xban ri kajulew.
¨
Rubanik ri Loqolaj Wuj
¨
˙ Ri Biblia e ko 66 loqolaj taq wuj chupam.
´
´
˙ E ko tzijonem, pixa, profecıas, poesıas, proverbios,
bix chuqa cartas chupam.
¨
˙ Ri rutzibaxik xukwaj 1.600 juna, xtikır pe pa juna
´
1513 toq majani tpe ri Jesus chi ruwachulew, xbekis
´
pa taq juna 98 toq man ko ta chik ri Jesus.
˙ E 40 achia xetziban. Ja ri Dios xbin chi ke ri ko chi
xkitzibaj.
¨ taq naoj xerunem ri, nel akux chi kij ri nimalaj
¨
´
ya ri Jesus, stape man nimalaj ta taq tzij xerukusaj.
¨ Wuj qitzij
Ri tzijonem e ko chupam ri Loqolaj
¨ ja ri jun chik ruma man kayew ta
e banatajnaq,
¨
nqax chi qawach.
Ko jun enciclopedia nubij chi ri
¨
Loqolaj Wuj «ntzijon chi kij ri oyowal (chaoj), ru¨ xechakon chuqa ri kolotajık
¨
banik xechakataj,
¨
xkoyobej ri winaq». Ruma ri tzijonem e ko chu¨
¨ kikin ri winaq.
¨
pam, nqax chi qawach
ri xbanataj
¨
¨
Re man kayew ta yeqax chi qawach chuqa nkikut
¨
¨
utzilaj taq naoj chi qawach (Romanos 15:4).
¨
KONOJEL YETIKIR NKOJE JUN KIKIN
¨
¨
Richin nqax chawach
jun wuj, ko chi tzibatal
¨
¨
pa jun chabal ri nqax chawach. Wakami, xa ba
¨ Wuj yatikır
¨ nawıl¨
achike na ri atinamit, ri Loqolaj
¨
¨
pa jun chabal ri nqax chawach. ¿Achike tooyon
chi ke ri rubanon?
´
¨ Wuj xtzibax
¨ kan pa
Ri traduccion. Ri Loqolaj
hebreo, arameo chuqa pa griego. Ruma xa xe
¨ ri chabal
¨ ri, man e kıy
¨ ta wi winaq
¨ yexeukusax
¨
¨
¨
tikır yesikin. Ronojel ri juna e qaxnaq pe, e kıy
traductores kiyaon pe kanima richin nkiqasaj ri
¨ Wuj pa mas
´ chabal.
¨ Matyox chi re ri kisaLoqolaj
¨
maj, wakami, ri Loqolaj Wuj nawıl¨ ronojel o xa
¨ Re nel chi tzij chi
jun peraj pa jun 2.700 chabal.
´
Richin nawetamaj mas
¨
chi rij ri Loqolaj Wuj,
tasikij ri wuj La Biblia
y su mensaje. Re ja ri ru´
qalajrisanela ri Jehova e
¨
banayon. Chuqa nawıl
chupam ri www.jw.org/es.
La Biblia
Y SU MENSAJE
¨
Ri Loqolaj Wuj nuya qitzij
¨
kiqalajrisaxik ri kutunık
chi rij ri kaslem
´ 90 % chi ke ri winaq
¨ chi ruwachulew yetikır
¨
mas
¨
nkisikij pa kichabal.
¨ Wuj xtzibax
¨ nabey
Ri rujachik. Toq ri Loqolaj
¨ samajibal
¨ ri man yeyaloj
¨ ta, achiel
mul xeukusax
ri papiro chuqa ri tzum. Richin man nbekis ta ri
¨ mul
naoj ko chupam, nkatzin wi nban copiar kıy
¨
¨
chi qabaj. Ri copias ri janila wi jotol kajıl, ruma
¨ ta xetikır
¨ xeloqon. Ja ka ruma ri
ri man e kıy
¨
imprenta ri xutzuk pe ri jun achin rubi Gutenberg, ri pa jun 550 juna kan, ri rujachik ri Loqo¨ Wuj aninaq
¨ xbe pa jotol.
¨ Wakami, rikin ba,
laj
¨ Wuj e banon imprijun 5.000 millones ri Loqolaj
mir.
¨ pa nimabal
¨
Majun chik jun ta wuj ri nukusax
¨
¨
taq kux ri kan kıy chabal banon traducir chuqa
¨ Wuj. Qitzij na
banon imprimir achiel ri Loqolaj
¨
¨ nkoje kikin.
wi, ri wuj ri konojel winaq yetikır
¨
¨ toık.
¨
Stape ko mul kayew nqax chawach, ko kıy
¨
¨
¿Achike ri toık ri? ¿Akuchi (ape) nawıl wi? Tqatzeta chupam ri jun chik tzijonem.
1 DE DICIEMBRE, 2015
5
¨
¨
Toık chi rij ri Loqolaj Wuj
Tabana chi re chi rat yatapon nabey mul pa jun ti¨ Natzet
¨ chi ri winaq,
¨ ri banobal,
¨ ri wain
namıt.
¨
¨
chuqa ri pwaq nukusax chi ri, man achiel ta ri
atzeton rat. Qitzij na wi, xtsach akux.
¨ Wuj rikin ba
Toq xtasikij nabey mul ri Loqolaj
¨
ke ri xtana. Achiel ta yatapon pa jun ojer tinamıt
¨
ri majun atzeton ta. Nawetamaj chi kij e kıy wi¨ achiel ri filisteos; chuqa chi kij ojer taq banaq,
¨ achiel ri naretz
¨ (naqachij) atzyaq. Chuqa
nobal,
¨ rubi mana,
´ chuxtawetamaj chi rij jun kaxlanway
´
¨
qa jun pwaq rubi dracma (Exodo 16:31; Josue´
13:2; 2 Samuel 3:31; Lucas 15:9, CR). Rikin ba ro¨
¨
nojel ri xtsach chawach.
Toq at ko pa jun tinamıt
ri majun wi atzeton ta, janila xtamatyoxij ri ko
¨ xkaruto. Ke ri chuqa rikin ri Loqolaj
¨
jun winaq
¨
¨
Wuj, ¿narayibej yatoox richin nqax chawach?
¨
¨
RI TOIK XYAOX OJER KAN
¨ pe rutzibaxik ri Loqolaj
¨ Wuj pa juna
Toq xtikır
´
1513, toq majani tpe ri Jesus chi ruwachulew,
¨ yan toık
¨ chi ke ri winaq
¨ richin nqax ri Loxyaox
¨
¨
´ ri nabey
qolaj Wuj chi kiwach. Achiel ri Moises,
¨
ukway bey pa kiwi ri israelitas, xerutzijoj ri pixa
ri e ko wi kikin chupam kan ri qij ri (Deuteronomio 1:5).
Jun mil juna chi rij ri, ka e ko wi tijonela chi rij
¨ Wuj. Ri pa juna 455 toq majani wi tpe
ri Loqolaj
´ xkimol
¨
´
ri Jesus chi ruwachulew, jun molaj judıos
´
¨
ki pa Jerusalen. Chuqa e ko wi e kıy akwala ki¨ ri wuj richin ri rukin. Ri tijonela «xkisikij jebel
¨
pixa ri Dios, y kan xkiqaxaj chi kiwach
ri winaqi
´
achike nel chi tzij» (Nehemıas 8:1-8).
¨ jun sa´ xuban
Jun 500 juna chi rij ri, ri Jesus
¨ ri tijonela. Ruma
maj ri junan ba rikin ri xkiban
¨
ri tijonel xbıx chi re (Juan 13:13). Rija xerutijoj
¨ Ko jun qij
pa molaj chuqa chi kijujunal ri winaq.
¨
¨ Ri
xuya jun tzijonem chuwach jun molaj winaq.
´
¨
tzijonem ri Sermon del Monte nbıx chi re. Ri wi¨ kan «achike la xkina» toq xkakaxaj (Mateo 5:
naq
1, 2; 7:28, El Nuevo Testamento en Cakchiquel Cen˜ [Version
´ Popular]). Ri pa juna 33,
tral y en Espanol
6
RI NYAON RUTZIJOL
´ xtzijon kikin e kai rutzeqelibey toq e beri Jesus
¨
¨ pa jun tinamıt
¨ chunaqaj ri Jerunaq wi chi kaqan
´
¨
¨ ri Dios» chi kisalen. Rija «xusol rij ri ruchabal
¨
wach (Lucas 24:13-15, 27, 32).
´ xeok chuqa tijonel chi
Ri rutzeqelibey ri Jesus
¨
rij ri Ruchabal ri Dios. Ko jun qij, jun achin aj
´ ri nsamaj
¨ pa qatbal
¨ tzij najin wi nusikij ri
Etiopıa
¨
´
Ruchabal ri Dios. Ri discıpulo Felipe xjel apo ri¨
kin richin xukutuj chi re: «¿Nqax ka chawach
ri
¨
yatajin chi rusikixik?». Ri achin xubij chi manaq,
¨
ruma xa majun achike ta nqalajrisan chuwach.
Ka
¨
ri, ri Felipe xuqalajrisaj chuwach ri najin nusikij
(Hechos 8:27-35).
¨
¨
RI TOIK NYAOX WAKAMI
Achiel ri ojer kan, wakami, ri ruqalajrisanela ri
¨ chi rij ri Loqolaj
¨ Wuj pa
Jehova´ yekitijoj ri winaq
´
¨
¨
mas 239 nimaq chuqa kokoj taq tinamıt (Mateo
´ beleje mi28:19, 20). Ronojel semana yekito mas
¨
¨
llones ri winaq richin nqax ri Loqolaj Wuj chi ki¨
¨ chi ke ri winaq
¨ ri e ko pa taq tinamıt
¨
wach.
E kıy
¨
¨
ri man nkikusaj ta ri Loqolaj Wuj. Ri tijonık ma¨ utz
¨ ta rajıl,
¨ nakul
¨ pa awachoch o xa
jun nkutux
¨ nakul
¨
ba akuchi (ape) ri nawajo rat, chuqa utz
¨
pa oyonibal o pa jun kematzib.
¨ kachon rikin jun ruWe rat nawajo jun atijonık
´ Ke ri xtatzet
¨ chi ri Loqoqalajrisanel ri Jehova.
¨
¨
¨
laj Wuj man kayew ta nqax chawach. Xa xtatzet
¨
¨
¨
chi «utz nukusax richin tijonık, richin [...] nqalaj¨ chi re jun chik chi tujala rukaslem, chuqa ririsax
¨ achike rubanik jun kaslem choj. Richin
chin nbıx
¨ nuban
¨ ronojel
chi ri rusamajel ri Dios [...] ntikır
¨
ri utzilaj samaj» (2 Timoteo 3:16, 17). ˇ
¨
¨
Utz naqasaj ri Loqolaj Wuj
¨
o nakutuj jun atijonık ri pa
qakojlibal pa Internet,
www.jw.org/es
s
¨
¨
Ri to ık nawıl
pa Internet
¨
¨
¿Nawajo natzet achike nutzijoj ri Loqolaj
Wuj? Katok chupam ri qakojlibal
´
www.jw.org/cak. Chupam ri nawetamaj mas
¨
´
¨
chi rij ri Loqolaj Wuj pa mas 700 chabal.
¨
¨
Chuqa xtawıl kiqalajrisaxik re kutunık re:
¨
´
Kutunık ri mas yeban
ˇ ¿La ko jun qij xtkis ri tijoj poqonal?
ˇ ¿Achike nyaon kikotem pa jun jay?
¨
ˇ ¿La ko jun qij xkekastaj ri kaminaqi?
´
¨
(Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛
LIBROS CHUQA FOLLETOS)
¨
Toq nawıl jun kayewal pa akaslem
¨
ˇ ¿Achike naban we npo akux?
¨
ˇ Toq npo akux ruma ri pwaq
ˇ Toq npo akux kuma ri awachalal
´
¨
(Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛ REVISTAS)
¨
To ık richin pa awachoch
¨
¨
ˇ Rat chuqa ri awachalal yixtik ır niw ıl kikotem
ˇ Rubanik nakwaj awi kikin ri rute rutata
ri akulaj
¨
ˇ Ri njalataj toq nkoje jun awalkwal
´
¨
(Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛
LIBROS CHUQA FOLLETOS)
Naoj kichin ri alaboni chuqa xtani
¨
¨
ˇ ¿Achike naban we ko jun nrajo nuban jun
¨
¨
tzilaj banobal chawe?
¨
¨
ˇ ¿Achike naban we ri awachibil yatkiyoq?
¨
ˇ ¿Achike naban we npe bis pa awanima?
˜
´
(Katok chupam ENSENANZAS BIBLICAS ˛
´
¨
˜
JOVENES. Re xtaw ıl pa espanol.)
w
Tatzeta ri video
¿Achike ruma nqatijoj
qi chi rij ri LoqoLäj
Wuj? chupam ri
www.jw.org/cak
w
Tatzeta ri video
¿Achike rubanik jun
tijonı̈k chi rij ri Loqoläj
Wuj? chupam ri
www.jw.org/cak
´
Ri Jehova nchon pe qikin
BIX: 113, 114
«Rat xabij chwe chi katinwakaxaj ruma rat xkachon wikin.»
(JOB 42:4)
¿ACHIKE XTABIJ?
´
¿Achike ruma ri Jehova man
kayew ta rubanik nchon pe
qikin?
´
¿Achike ruma ri Jehova
¨
ntikır nchon pe qikin stape
¨
¨
¨
¨
roj winaq jalajoj taq chabal
yojchon?
¿Achike ruma ri rutinamit ri
´
¨
´
Jehova xuban ri Traduccion
del Nuevo Mundo?
¨ ri taqoxela chuqa ri winaq?
¨
¿ACHIKE ruma ri Jehova´ xeruban
Ruma nrajo chi rije chuqa nkina ri kikotem nuya ri kaslem (Sal¨ ri Jehova,
´
mo 36:9; 1 Timoteo 1:11, TNM). Ri nabey taqoxel xuban
´
¨
´
ja ri Jesus. Ri apostol Juan ri «chabal» xubij chi re (Juan 1:1; Apo´ nutzijoj wi chi re
calipsis 3:14). Ri Jehova´ ntzijon wi rikin ri Jesus,
¨ (nunuk) chuqa ri nuna (Juan 1:14, 17; Colosenri achike nuchob
´
¨
ses 1:15). Ri apostol
Pablo nubij chi ri taqoxela yetzijon chi kiwach.
¨
Ri rubanik yechon rije man junan ta rikin ri rubanik yojchon roj
(1 Corintios 13:1).
¨ retaman kiwach
¨
´ chi taqoxela chu2 Ri Jehova´ jebel
ri pa millon
¨
¨
¨
qa ri winaq e rubanon. Rija ntikır yerakaxaj chuqa nqax chuwach
´
¨
¨
¨
ri pa millon chi chonık yeban el rikin, stape pa jalajoj taq chabal.
Chuqa toq najin yojrakaxaj, rija nchon kikin ri taqoxela, nubij ri
¨ nuban
¨ ronojel ri ruma ri rubanik nchobon
kisamaj. Ri Dios ntikır
¨ (tasikij Isaıas
´
chuqa ntzijon, man junan ta qikin roj
55:8, 9).
¨
Rija man kayew ta rubanik nchon pe qikin richin nqax chi qawach
ri nubij.
¨ chi ri Jehova´ man kayew ta ri
3 Chupam re tzijonem re xtqatzet
¨
tzij yerukusaj, ruma nrajo chi nqax chi qawach
ri nubij. Chuqa
´
1-3. a) ¿Achike ruma qetaman chi ri rubanik nchon ri Jehova man junan ta qi¨
¨
kin roj? b) ¿Achike xtqatzet chupam re tzijonem re?
8
¨ chi rija nujal
¨ ri rubanik nchon pe qixtqatzet
¨ ja ri ri nkatzin chi qe.
kin ruma nutzet
¨
RI DIOS NCHON PE KIKIN RI WINAQ
Ri Jehova´ rikin ba ja ri ojer hebreo xuku´ Chuqa xukusaj
saj richin xchon rikin ri Adan.
¨
´ ri Sari chabal ri richin xchon rikin ri Moises,
muel chuqa ri David. Rija xuya pe ri runaoj chi
ke rije richin xkitzibaj kikin ri kitzij chuqa
achiel yechon rije. Chuqa xekitzibaj ri tzij ri
kan achiel xubij pe ri Jehova´ chuqa xkitzibaj
¨ rikin ri rutinamit. Ruma ri, ri Lori xbanataj
¨ Wuj ntzijon chi rij ri kikuqubabal
¨ kux, ri
qolaj
¨
¨
kajowabal chuqa ri kimak xekiban ri rusamaje¨ kan richin jun naoj chi
la. Ronojel ri xetzibax
¨
qe roj (Romanos 15:4).
¨ hebreo xu5 Ri Jehova´ man xa xe ta ri chabal
¨
kusaj richin xchon kikin ri winaq.
¿Achike
¨
ruma? Ruma ri rubanik ri kaslem xa njalataj.
Achiel toq xeel pe ri israelitas pa Babilonia, e
¨ chi ke rije yechon wi arameo. Rikin ba
kıy
´ chuqa ri Esdras
ruma ri ri Daniel, ri Jeremıas
¨ Wuj xkitzibaj pa arako peraj chi re ri Loqolaj
meo.1
¨ juna chi rij ri, ko jun qatoy
¨ tzij rubi
6 Kıy
¨
¨
¨ Ri
Alejandro Magno xerumaj kan kıy tinamıt.
¨
¨
¨
¨
xuban chi ri winaq ri pa taq tinamıt ri xerumaj
kan xechon jun griego ri konojel nqax chi ki¨
¨ judıos
´ xkikusaj apo ri griego ri.
wach.
E kıy
¨ Wuj ri xtziRuma ri, ri peraj chi re ri Loqolaj
¨
¨
´
bax pa hebreo xqasax pa griego. Ri traduccion
¨ chi re. Ja ri ri nabey trari Septuaginta xbıx
´
¨ Wuj chuqa
duccion xban chi rij ri Loqolaj
4
´
1 Ri Esdras 4:8 chuqa 7:12, ri Jeremıas 10:11 chuqa ri Daniel
¨
2:4 xetzibax pa arameo.
¨
´
4. a) ¿Achike chabal xukusaj ri Jehova toq xchon rikin
´
ri Moises, ri Samuel chuqa ri David? b) ¿Achoj chi rij ntzi¨
jon ri Loqolaj Wuj?
´
5. ¿Achike ruma ri Jehova man xa xe ta pa hebreo xchon
¨
kikin ri winaq?
¨
6. ¿Achike ruma xqasax pa griego ri peraj chi re ri Loqo¨
¨
laj Wuj ri xtzibax pa hebreo?
´ ruqij. Ri etamanela nkibij
jun chi ke ri ko mas
¨ xebanon ri Septuaginta.1 (Tasichi e 72 winaq
kij ri nabey nota.) E ko jujun chi ke ri xebanon
¨ traducir, ja
ri Septuaginta chi jujun tzij xkiban
¨ chi re. Stape ke
ka e ko ri man ke ri ta xkiban
¨
´
ri, chi kiwach ri judıos ri yechon wi griego chu¨ ri Dios.
qa ri nimanela, ri Septuaginta Ruchabal
´ xkoje chi ruwachulew, rikin
7 Toq ri Jesus
ba xukusaj ri hebreo (Juan 19:20; 20:16; Hechos 26:14). Chuqa rikin ba xerukusaj jujun
´ wi yeukusax.
¨ Chuqa retzij pa arameo ri mas
´
taman wi ri ojer hebreo ri xkikusaj ri Moises
chuqa ri profetas, ruma ri kiwuj rije ronojel se¨ ri pa taq sinagogas kuma ri judıos
´
mana xesikıx
(Lucas 4:17-19; 24:44, 45; Hechos 15:21). Chu¨ chuqa ri griego chupam kan ri qij ri xukusax
´ Ja ka ri Loqolaj
¨ Wuj majun nubij ta
qa ri latın.
¨ ri.
´
chi ri Jesus xerukusaj ri chabal
´ xechon
8 Ri nabey taq rutzeqelibey ri Jesus
¨
¨
¨ ri yehebreo. Toq rija xkam yan, e kıy winaq
¨
chon wi jun chik chabal xeok rutzeqelibey ri
´ (tasikij Hechos 6:1). Ke ri, eqal eqal,
Jesus
´
¨ nimanela xechon griego pa rukexel
mas e kıy
´ wi nkikusaj
ri hebreo. Ruma ja ri griego ri mas
¨ ri wuj xutzibaj ri Mateo, Marcos, Luri winaq,
¨ pa griego.2 (Tasicas chuqa ri Juan xetzibax
kij ri rukan nota.) Ri cartas xerutzibaj ri Pablo chuqa jujun chik chi ke ri wuj e ko chupam
¨ Wuj xetzibax
¨ chuqa pa griego.
ri Loqolaj
9 Toq ri xetziban ri Escrituras Griegas xkajo xkelesaj pe jun tzij chupam ri Escrituras
¨
1 Ri tzij Septuaginta nel chi tzij «setenta». Nbıx chi ri traduc´
¨
cion ri xtikirisax rubanik jun 300 juna toq majani wi tpe ri Cristo, chuqa xukwaj jun 150 juna rutzibaxik. Ri Septuaginta jun
´
traduccion ri janila ruqij. Ruma yeruto ri etamanela richin nqax
¨
chi kiwach ri tzij chuqa ri textos ri kayew yeqax pa hebreo.
2 E ko etamanela nkibij chi ri Mateo xutzibaj ri ruwuj pa hebreo, chuqa rikin ba kan rija chik xqasan pa griego.
¨
´
7. ¿Achike chabal xukusaj ri Jesus kikin ri rutzeqelibey?
¨
8, 9. a) ¿Achike ruma e ko wuj chupam ri Loqolaj Wuj
¨
¨
xetzibax pa griego? b) ¿Achike nukut ronojel ri chi qa¨
wach?
1 DE DICIEMBRE, 2015
9
¨
¨
´
¨
RI RUBANIK XQASAX RI LOQOLAJ WUJ PA MAS CHABAL
RI TEXTO
ORIGINAL
´
´
GENESIS KA MALAQUIAS
(pa hebreo chuqa pa arameo)
¨
XQASAX PA
ELESAN PE CHUPAM
SEPTUAGINTA
GRIEGA
RI TEXTO
ORIGINAL
´
´
GENESIS KA MALAQUIAS
(pa griego)
MATEO KA APOCALIPSIS
(pa griego)
¨
Hebreas, xkikusaj ri Septuaginta ruma tzibatal
¨ ri tzij chuchik pa griego. Ri rubanik e tzibatal
pam ri Septuaginta, ko mul man kan ta junan rikin ri ko chupam ri Escrituras Hebreas. Ruma
´
ka ri, stape xa ajmaki xebanon ri traduccion,
¨
¨
ri wuj xekiban e ko chupam ri Loqolaj Wuj ri
¨ ronojel re chi
nqakusaj wakami. ¿Achike nukut
¨
¨
´ majun jun
qawach?
Chi chuwach
ri Jehova,
¨
¨
´
¨
¨
chabal chuqa tinamıt mas utz chuwach
jun
chik (tasikij Hechos 10:34).
¨ yan chi ri Jehova´ nujal
¨ ri
10 Wakami xqatzet
¨
rubanik nchon pe qikin ruma nutzet chi ja ri
ri nkatzin. Rija man nubij ta chi qe chi tqeta¨ richin nqetamaj ruwach
¨
maj jun chik chabal
´
(tasikij Apocalipsis 7:9, 10. Ri Zacarıas 8:23
¨ yan
tasikij chupam ri nota).1 Chuqa xqatzet
´
chi ri Jehova xerukusaj achia richin xkitzibaj
ri runaoj, ja ka xuya qij chi ke chi xkitzibaj
achiel rubanik yechon rije.
¨
RI DIOS NUCHAJIJ RI RUCHABAL
¨ winaq
¨ jalajoj
¨ taq chabal
¨ yojchon. StaRoj
¨ nchon pe qikin. Rija
pe ke ri, ri Jehova´ ntikır
¨ qasan pa jalajoj
¨ taq
rubanon chi ri Ruchabal
11
´
´
1 Zacarıas 8:23, (TNM): «Ja re ri rubin ri Jehova ri ko pa kiwi
¨
ri taqoxela: ‹Xtbanataj ka chi chupam ri qij ri, lajuj achia richin
¨
¨
¨
¨
¨
ronojel ri kichabal ri tinamıt xtkichap (xtkitzam), ja, xtkichap
´
¨
rutzyaq jun achin judıo, chuqa xtkibij: «Qitzij na wi, roj xkojbe
¨
iwikin, ruma qakaxan chi ri Dios ko iwikin rıx»›».
¨
´
10. ¿Achike nuban ri Jehova richin nchon pe qikin?
´
¨
¨
11. ¿Achike ruma ri Jehova ntikır nchon pe kikin ri winaq,
¨
¨
stape jalajoj taq chabal yechon?
10
RI NYAON RUTZIJOL
¨ Jun tzetbal,
¨ chupam ri Loqolaj
¨ Wuj xa
chabal.
´ nawıl¨ ri e ko ri pa chaxe kayoxi rutzij ri Jesus
¨
bal xukusaj rija (Mateo 27:46; Marcos 5:41; 7:
¨ chi ri rutzij ri Jesus
´ xe34). Ri Jehova´ xuban
¨
¨
´
tzibax chuqa xeqasax pa griego chuqa pa mas
¨ Chuqa ri Ruchabal
¨ ri Dios man xchup
chabal.
¨
¨ chi ri judıos
´
ta ruwach, ruma ri Dios xuban
¨
¨
chuqa ri nimanela xkiban kıy ru-copias. Ri co¨ pa jalajoj
¨ taq chabal.
¨ Jun 400
pias ri xeqasax
juna chi rij ri Cristo, jun tzibanel xubij chi ri
¨ ri si´ e qasan chik pa kichabal
rutzij ri Jesus
´
rios, egipcios, indios, persas, etıopes
chuqa
´
¨
mas chik tinamıt.
¨ pe, e ko winaq
¨ ki12 Ronojel ri juna e qaxnaq
¨
¨
¨
kanon rubanik nkichup ruwach ri Loqolaj Wuj
chuqa kiyaon kayewal pa kiwi ri xeqasan jun
¨ o ri yejachon. Jujun tzetbal.
¨ Toq
chik chabal
¨
¨
´
jun 300 juna tkam ri Jesus, jun qatoy tzij aj
¨
¨
¨ ruwach
Roma xubij chi tchupux
ri Loqolaj
Wuj. Jun 1.200 juna chi rij ri, jun achin rubi
¨ Wuj pa inWilliam Tyndale xuqasaj ri Loqolaj
´
gles. Rija xubij chi we ri Dios xtusipaj chik ba
¨ chi stape jun ala ri nsamaj
¨
rukaslem, xtuban
´
¨
¨
pa juyu xtqax mas ri Loqolaj Wuj chuwach rija
¨
¨ taq
ke chuwach
jun sacerdote. Toq ri ukway
¨ taq kux xkiya kayewal pa
bey pa nimabal
ruwi, ri Tyndale ko chi xel el ri pa Inglaterra ri¨ ri traduccion
´ chuqa richin nuban
¨
chin xukıs
¨ taq bey xkajo xekiimprimir. Stape ri ukway
¨
¨
¨
¨
12. ¿Achike xkiban ri winaq richin xkajo xkichup ruwach
¨
ri Loqolaj Wuj?
¨
NAWIL
´
PA MAS
¨
NQASAX PA
´
¨
MAS CHABAL
´
Version Latina Antigua
Vulgata latina
´
Traduccion
del Nuevo Mundo
´
Edicion revisada
de 2013
VERSIONES
´
PA INGLES
Tyndale
2.800
¨
chabal
King James
¨ ri traduccion
´ xuban
¨ ri
poroj ri copias xekıl,
¨
¨
Tyndale e kıy winaq xesikin. Toq xeqax ri juna,
¨ chuqa xporox.
¨ Ja ka ri ruri Tyndale xkamisax
´
¨
traduccion majun xkis ta ruwach. Ja ri xuku¨ toq xban ri traduccion
´ pa ingles
´ rubi King
sax
´ del Rey Jacobo) (tasiJames Version (Version
kij 2 Timoteo 2:9).
´ ojer taq ru13 Qitzij na wi, jujun chi ke ri mas
¨ Wuj, e ko versıculos
´
copias ri Loqolaj
ri kijalon
¨
ba ki. E kıy etamanela e kinikon (kinukun) pa
mil chi ke ri ojer taq manuscritos chuqa traducciones. ¿Achike kitzeton? Chi xa xe jun ka´
yoxi ok versıculos
ri kijalon ba ki. Chuqa man
kan ta jampe kijalon ki, ruma ri man kijalon ta
¨ Wuj. Ri tijoxela ri qitzij
ri naoj nuya ri Loqolaj
¨ Wuj, ko pa kankajo nketamaj chi rij ri Loqolaj
¨
nima chi kan Ruchabal wi ri Dios ri ko kikin
´ 40:8).1
(Isaıas
¨ kıy
¨ mul xkajo xkichup
¨ ru14 Stape ri winaq
¨
¨
¨
wach ri Loqolaj Wuj, wakami yojtikır nqıl¨ pa
´ 2.800 chabal.
¨ Man ko ta chik jun wuj ri
mas
¨ chabal
¨ qasan wi. Stape e kıy
¨ winaq
¨
kan kıy
¨
man nkinimaj ta chi ko ri Dios, ri Loqolaj Wuj
´ ko kikin ri winaq.
¨ Qitzij na wi, e ko
ja ri ri mas
1 Tatzeta ri tzijonem La Biblia, una historia de supervivencia,
chupam ri La Atalaya, 1 de noviembre, 2009. Tatzeta chuqa ri
´
´
´
apendice A3 chupam ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles
ri chojmirisan chik.
13. ¿Achike kitzeton ri etamanela toq kinikon ri ojer taq
manuscritos?
¨
¨
¨
¨
14. ¿Pa jarupe chabal yojtikır nq ıl ri Loqolaj Wuj wakami?
´ ri man kan ta utz
¨ kibanon o
jujun traduccion
kayew ba yeasikij. Ja ka konojel nkitzijoj ri
¨ taq rutzijol chuqa jun kaslem man kiutzilaj
sel ta.
´
NKATZIN WI JUN KAKA TRADUCCION
¨ moloj tijoxela chi rij ri
Ri pa 1919, jun kool
¨
¨ rukux samajel y
Loqolaj Wuj xbeok ri «kuqul
¨
nowinaq»
(Mateo 24:45, CR). Chupam ri juna
´ ri mas
´ xu¨ rukux samajel ja ri ingles
ri, ri kuqul
kusaj kikin ri nimanela. Wakami, ri qawuj ri ye¨ pe ri kuqul
´
¨ rukux samajel nawıl¨ pa mas
ruban
¨
¨
700 chabal. Achiel xbanataj rikin ri griego ri
´ ja ri ri mas
´ nukusax
¨
ojer kan, wakami ri ingles
¨ chuqa pa taq kayij. Chuqa ja
ri pa taq tijobal
¨ ri mas
´ etaman chi ronori jun chi ke ri chabal
jel ruwachulew. Ruma ri, ri qawuj, nabey ye´ ka ri yeqasax
¨ pa jalajoj
¨ taq chaban pa ingles,
¨
bal.
16 Ronojel ri qawuj yeqakusaj chupam ri Lo¨ Wuj e elesan pe ri naoj e ko chupam. Pa
qolaj
´ pa ingles
´ ri mas
´ xujun 60 juna kan, ri version
¨ ja ri Version
´ richin ri Rey Jacobo. Ri trakusax,
´
duccion ri xban pa juna 1611, ruma ri yerukusaj ojer taq tzij chuqa kayew nqax pa ajolom.
Chupam ri ojer taq manuscritos pa mil mul
15
¨
15. a) ¿Achike rubanik jalatajnaq pe ri qawuj ri pa 1919
ka wakami? b) ¿Achike ruma ri qawuj nabey yeban pa in´
gles?
16, 17. a) ¿Achike wi ri nkatzin chi re ri rutinamit ri
¨
Dios? b) ¿Achike xban richin xyaox ri nkatzin chi re?
c) ¿Achike wi ri nrajo ri qachalal Knorr?
1 DE DICIEMBRE, 2015
11
´ ri,
nawıl¨ rubi ri Dios, ja ka chupam ri version
¨ ta mul nawıl.
¨ Chuqa ko naoj ri man
man kıy
´
¨
kan ta utz kibanon chupam chuqa e ko mas
´
versıculos ri man e ko ta chupam ri ojer taq
´ traducciones pa
manuscritos. Chuqa e ko mas
´ ri ke ri kibanon.
ingles
17 Ri rutinamit ri Dios nkatzin wi jun ru´ ri mas
´ tzaqat
¨ chuqa man kayew ta
traduccion
¨
¨ jun molaj qanqax chawach. Ruma ri xekanox
¨
¨ Wuj.
chalal richin xkiban traducir ri Loqolaj
¨
´
´ de
Chi re ri molaj ri xbıx Comite de Traduccion
la Biblia del Nuevo Mundo. Rije pa waqi peraj
´ ri pa taq juna 1950
xkelesaj ri ki-traduccion
¨ pe chi kichuqa 1960. Ri nabey peraj xyaox
¨
¨ pa 2 de agosto, 1950, pa jun niwach
ri winaq
¨
mamolojriıl. Ri qij ri, ri qachalal Knorr xubij
¨ Wuj ri
chi ri qachalal nkatzin jun ki-Loqolaj
´
¨
mas tzaqat chuqa man kayew ta nqax cha¨
wach.
Ke ri man kayew ta nketamaj ri qitzij chi
¨ Wuj ri ko ta chi man karij ri Dios. Ri Loqolaj
¨
yew ta nasikij chuqa nqax chawach,
achiel ri
´ Ri qawuj xkitzibaj ri rutzeqelibey ri Jesus.
´ del Nuechalal Knorr nrajo wi chi ri Traduccion
¨
¨
vo Mundo yeruto e kıy ri winaq richin nketamaj
¨
´
ruwach
ri Jehova.
¨ ri
18 Ri rurayibal ri qachalal Knorr xbanataj
´
pa 1963. Chupam ri juna ri, ri Traduccion del
Nuevo Mundo de las Escrituras Griegas Cristianas
´ espanol,
˜
´ holannawıl¨ chik pa aleman,
frances,
´ italiano chuqa portugues.
´ Ri pa 1989, ri
des,
¨
¨
Molaj Ukway taq Bey xuban jun oficina richin
¨ ri qachalal ri yeqasan jun chik chabal
¨ ri
yetoox
¨
¨
Loqolaj Wuj. Ri oficina ri xyaox akuchi (ape)
¨
nban rukojlem ri qasamaj. Ri pa 2005 xyaox
¨
¨
¨
qij chi nqasax ri Loqolaj Wuj ri pa taq chabal
¨
ri nelesax chik ri wuj Ri Nyaon Rutzijol. Ronojel
¨ chi wakami, ri Traduccion
´ del Nuevo
ri xuban
¨
´ 130
Mundo nawıl ronojel o jun peraj pa mas
¨
chabal.
´ del Nuevo Mundo mas
´ yan 60
19 Ri Traduccion
¨
´
¨
juna telesax pa ingles. Ronojel ri juna e qaxnaq
´
¨
pe, ri ingles jalatajnaq pe. Ruma ri xkatzin
¨ ri traduccion
´ ri. Ri pa 5 chuqa
xchojmirisax
´
¨ pa
6 de octubre, 2013, mas e 1.400.000 winaq
¨
¨
31 tinamıt xekoje o xkitzet pa Internet ri reu´ anual numero
´
nion
129. Chupam ri molojriıl¨ ri
jun chi ke ri qachalal ri ko chupam ri Molaj
¨ taq Bey xuya apo chi kiwach
¨
Ukway
ri qacha´
´ ri
lal ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles
¨ Konojel janila xekikot chuqa e
xchojmirisax.
¨
kıy xeoq toq ko chik pa kiqa. Ri xeyaon ri tzi´ ri. Konojel xqalajonem xkikusaj ri traduccion
¨ chi man kayew ta nqax chawach.
¨
jin chi kiwach
Chupam ri jun chik tzijonem xkojchon chi rij ri
¨ Wuj ri chuqa ru-traduccion
´ pa mas
´
Loqolaj
¨
chabal.
¨
¨
´
18. ¿Achike xtoon richin nqasax ri Loqolaj Wuj pa mas
¨
chabal?
¨
19. a) ¿Achike xbanataj ri pa 2013? b) ¿Achike xtqatzijoj
chupam ri jun chik tzijonem?
¿ACHIKE NEL
CHI TZIJ?
´
¨
Ri Jehova man kayew ta rubanik nchon kikin ri winaq
¨
´
richin nqax chi kiwach ri nrajo nubij. Rikin ri Adan xukusaj ri ojer
¨
hebreo, ja ka wakami xa ba achike chabal nukusaj richin nchon pe
´
¨
qikin. Ri mas nrajo rija ja ri nqax chi qawach ri rurayibal, ri nuna
¨
chuqa ri nrajo chi nqaban
¨
Jun Loqolaj Wuj
ri napon pa awanima
¨ y ko ruchuqa.»
«Ri ruchabal¨ ri Dios kas
(HEBREOS 4:12, CR)
´
¨ chi qe chi yojtikır
¨ yojchon. Chuwach
¨
¨
RI JEHOVA xuban
ri tikasas
´
´
ulew pa Eden, ri Dios xubij chi re ri Adan chi tuya kibi ri chikopi.
´ xukusaj ri ruchabal
¨ richin xuya kibi ri chikopi, jun biaj
Ri Adan
¨
´
¨
ri kan utz xuban chi ke (Genesis
2:19, 20). Ri rusamajela ri Dios
¨ richin nqaya ruqij ri Jehova´ chuqa richin nqaqakusan ri qachabal
¨ Wuj pa jalatzijoj rija. Wakami qakusan richin qaqasan ri Loqolaj
¨
¨
¨
joj taq chabal chuqa richin yeqato ri winaq richin nketamaj ru¨
´
wach
ri Jehova.
¨
¨ Wuj, e ko
2 Wakami kıy traducciones e banon chi rij ri Loqolaj
´
¨
¨
ri mas utz banon chi ke chuqa e ko ri manaq. Ri qachalal ri xeba´ del Nuevo Mundo nkajo wi nkiban
¨ jun traduccion
´
non ri Traduccion
¨
ri tzaqat rubanik. Ruma ri xkisamajij re oxi naoj re: Jun, nkinimi´ ri jarupe
risaj rubi ri Dios chuqa nkiya kan chupam ri traduccion
¨ numul nawıl¨ chupam ri original (tasikij Mateo 6:9). Kai, toq utz
¨
¨
ban, chi jujun tzij nkiban traducir; ja ka toq xa man nqax ta, ja
ri naoj ri nkiya kan. Oxi, nkikusaj tzij ri man kayew ta yeasikij
´
´
1. a) ¿Achike samaj xuya ri Jehova chi re ri Adan? b) ¿Achike rubanik kikusan
¨
ri kichabal ri rusamajela ri Dios?
´
2. a) ¿Achike naoj xkisamajij ri qachalal ri xebanon ri Traduccion del Nuevo
¨
Mundo? b) ¿Achike xtqatzet chupam re tzijonem re?
BIX: 37, 116
¿ACHIKE XTABIJ RAT?
¿Achike ruma nkatzin chi
¨
ri rubi ri Dios nyaox el chi
kipam ri traducciones yeban
¨
chi rij ri Loqolaj Wuj?
¨
¿Achike ruma xnikox rupam
´
ri Traduccion del Nuevo
Mundo?
¨
¿Achike nkibij ri winaq ri
´
yesikin ri Traduccion del
Nuevo Mundo?
13
´ 8:
chuqa yeqax pa ajolom (tasikij Nehemıas
8, 12).1 Ri ruqalajrisanela ri Jehova´ e qasama¨ Wuj pa
jin ri oxi naoj ri toq qaqasan ri Loqolaj
´
¨
mas 130 chabal. Chupam re tzijonem re xtqa¨ achike rubanik xesamajıx
¨ ri naoj ri toq
tzet
¨
´
xchojmirisax ri Traduccion del Nuevo Mundo pa
´ chuqa toq qasan pa jalajoj
¨ taq chabal.
¨
ingles
¨
JUN LOQOLAJ WUJ
RI NUNIMIRISAJ RUBI RI DIOS
¨ kikin
Ri pa hebreo, ri rubi ri Dios ntzibax
¨
¨ makaji tzib. Ri biaj ri nawıl chi kipam e kıy
¨ pa hebreo ri ojer kan,
nuscritos ri xetzibax
achiel ri Rollos del mar Muerto. Chuqa nawıl¨
chi kipam jujun chi ke ri ru-copias ri Septuaginta ri xeban pa taq juna 200 toq majani tpe ri
¨ winaq
¨
´ ka juna 100 chi rij ri Jesus.
´ E kıy
Jesus
¨
¨
nsach kikux toq nkitzet chi ri rubi ri Dios kıy
mul ko chi kipam ri ojer taq manuscritos.
4 Nqalajin ka chi ri rubi ri Dios ko chi nko¨ Wuj. Stape ke ri, kıy
¨ traje chupam ri Loqolaj
3
´
´
1 Tatzeta ri tzijonem «Como escoger una buena traduccion
de la Biblia» chupam ri La Atalaya richin ri 1 de mayo, 2008.
´
´
Chuqa tatzeta ri apendice A1 chupam ri Traduccion del Nuevo
´
Mundo pa ingles ri xel pa 2013.
¨
¨
3, 4. a) ¿Akuchi (ape) nawıl rubi ri Dios ri pa chabal
¨
hebreo? b) ¿Achike kibanon kıy traducciones chi re rubi
ri Dios?
14
RI NYAON RUTZIJOL
¨ ri pa 1901
ducciones kelesan kan. Jun tzetbal,
¨ ri American Standard Version. Ri jun
xelesax
´
version ri ko wi rubi ri Dios chupam. Ri pa
¨ ri Traduccion
´ del Nuevo Mundo de
1950 xelesax
´ ri ko
las Escrituras Griegas Cristianas pa ingles
chuqa rubi ri Dios chupam. Ja ka ri pa 1952
¨ jun edicion
´ revisada chi re ri American
xelesax
´ ri majun chik ruStandard Version. Ri edicion
kamon ta pe rubi ri Dios. ¿Achike ruma?
¨ ri traductores man utz
¨ ta nuRuma chi kiwach
¨
¨
kusax rubi ri Dios. E kıy traducciones pa in´ chuqa pa mas
´ chik chabal,
¨ kelesan kan ri
gles
rubi ri Dios.
¨ nuqasaj jun wuj pa jun chik
5 Toq jun winaq
¨ ko chi nretamaj achike nrajo rajaw ri
chabal,
´ Ri rawuj, ke ri nuya qa chupam ri traduccion.
¨
´
¨ textos
jaw ri Loqolaj Wuj, ja ri Jehova. E kıy
¨ rija ko ruqij ri rubi. Chu¨ chi chuwach
nkikut
¨ nketamaj chuqa nkiya
qa nrajo chi ri winaq
´
ruqij ri rubi (Exodo 3:15; Salmo 83:18; 148:
´ 42:8; 43:10; Juan 17:6, 26; Hechos
13; Isaıas
15:14). Ruma ri janila nkatzin chi ri rubi ri
¨ chi kipam ri traducciones. Ri JehoDios nyaox
´
¨
¨ mul xtzibax
¨ kan ri rubi chi
va xuban chi kıy
kipam ri ojer taq manuscritos (tasikij Eze5. ¿Achike ruma nkatzin chi ri rubi ri Dios nkoje chupam
¨
ri Loqolaj Wuj?
¨
¨
«¡Jun nimalaj sipanık
nawakaxaj ri nchon
´
pe ri Jehova pa
¨
achabal!»
quiel 38:23). Ruma ka ri toq ri traductores
¨
nkelesaj el rubi ri Dios chupam ri Loqolaj
´
Wuj, xa nkiqasaj ruqij ri Jehova.
´ tzetbal
¨ chi qawach
¨
6 Wakami ko mas
chi ri
¨
rubi ri Dios ko chi nkoje chupam ri Loqolaj
´
Wuj. Chupam ri edicion de 2013 chi re ri Tra´ del Nuevo Mundo pa ingles
´ nawıl¨ 7.216
duccion
´
mul rubi ri Dios. Nel chi tzij waqi mul mas
¨
¨
chuwach ri nabey. Ri woo mul xyaox pe chupam ri 1 Samuel 2:25, 6:3, 10:26 chuqa 23:14,
16. ¿Achike ruma? Ruma chupam ri Rollos del
¨ pe chi kiwach
¨
mar Muerto ri xa ka ri ba tyaox
¨ ri textos ri ko rubi ri Dios chi kiri winaq,
pam.1 (Tasikij ri nabey nota.) Ri jun chik mul
¨ pe chupam ri Jueces 19:18 toq utz
¨ utz
¨
xyaox
¨ yan e kıy
¨ ojer taq manuscritos.
xenikox
7 Ri qitzij taq nimanela ketaman chi ko ruqij
¨
ri nqax chawach
ri nel chi tzij rubi ri Dios. Ri
´
biaj Jehova nel chi tzij «Rija nbanon chi nba¨
nataj».2
(Tasikij ri rukan nota.) Ri ojer kan, ri´
¨
1 Ri Rollos del mar Muerto mil juna mas e ojer chuwach ri tex´
¨
´
to hebreo masoretico ri xukusax richin xban ri Traduccion del
Nuevo Mundo.
2 E ko jujun etamanela ja ri chuqa nkibij chi rij rubi ri Dios.
´
6. ¿Achike ruma ri rubi ri Dios ko waqi mul mas chupam
´
ri edicion revisada, 2013?
´
7, 8. ¿Achike nel chi tzij rubi ri Jehova?
chin nkiya ruqalajrisaxik ri rubi ri Dios, ri qa´
wuj nkelesaj pe ri naoj chi rij ri Exodo 3:14.
´ del Nuevo Mundo, ri ruChupam ri Traduccion
¨ xkibeok ri niwajo rın
¨
nota ri texto nubij: «Rın
´ del Nuevo Mundo pa
chi xkibeok». Ri Traduccion
´
ingles, juna 1984, xubij chi ri Jehova´ nbeok
¨ ri rusujun.1 Ja ka
ri nrajo rija richin nbanataj
´ revisada richin ri 2013 xubij: «Ri
ri edicion
rubi ri Dios man xa xe ta nel chi tzij chi rija
¨ richin nbanataj
¨ ri rusujun.
nbeok ri najowataj
¨ chi ruChuqa nel chi tzij chi rija nuban
´ nbeok ri najowataj
¨ richin xtbanataj
¨
creacion
¨
ri rusujun». (Tatzeta ri wuj Toık richin nqax
¨ ri Ruchabal¨ ri Dios, ruxaq 5.)
chawach
¨ ri Jehova´ richin chi ri ru8 ¿Achike nuban
´
¨ Ri
creacion nbeok ri nrajo rija? Jujun tzetbal.
¨ chi ri Noe´ xbeok aj banoy
¨ arca.
Dios xuban
¨
¨ jalaChuqa xuban chi ri Bezalel xbeok banoy
¨
¨
joj taq samaj rikin ruqa. Chuqa xuban chi ri
´ xbeok jun utzilaj
¨ ajlabal chuqa chi
Gedeon
¨ tzijoy
¨ Ruchabal
¨ ri
ri Pablo xbeok jun utzilaj
¨
Dios. Chi kiwach ri qitzij taq nimanela janila
ruqij ri rubi ri Dios. Ruma ri, ri qachalal xeba´ del Nuevo Mundo xkiya qa ri
non ri Traduccion
akuchi (ape) ko chi nbe.
´
1 Tatzeta ri apendice 1A «El nombre divino en las Escrituras
Hebreas» chupam ri Biblia con referencias, ruxaq 1559.
1 DE DICIEMBRE, 2015
15
´ Loqolaj
¨ Wuj ri elesan kan
Wakami e ko mas
rubi ri Dios chi kipam. Pa rukexel ri yaon el ri
˜
tzij «Senor»
o rubi jun chik dios. Ja ri jun
¨ taq Bey nrajo chi ri wiruma ri Molaj Ukway
¨ ronojel chabal
¨ nkoje jun Loqolaj
¨ Wuj kinaq
kin ri nuya ruqij rubi ri Dios (tasikij Mala´
´ del Nuevo
quıas
3:16). Wakami, ri Traduccion
´ 130
Mundo najin chik nuya ruqij ri Dios pa mas
¨
chabal.
9
´
¨
JUN TRADUCCION TZAQAT
¨
CHUQA MAN KAYEW TA NQAX CHAWACH
¨ taq chabal
¨ ri TraducToq qasan pa jalajoj
´
´
cion del Nuevo Mundo pa ingles, ko jujun kaye´ 9:10 chuqa
wal ruyaon. Achiel ri Eclesiastes
´
´
´
jujun chik versıculos, ri edicion 1984 pa ingles
´ Lonukusaj ri tzij hebreo Seol. Chuqa e ko mas
¨
´
¨
qolaj Wuj pa ingles kikusan ri tzij ri. Ja ka kıy
¨
chabal man nkikusaj ta ri tzij ri chuqa man na¨ wiwıl¨ ta ri pa taq ki-diccionarios. Chuqa e kıy
¨
¨
naq nkibij chi ri tzij Seol kan qitzij jun kojlibal.
¨
Ruma ri xyaox qij chi ri tzij Seol chuqa ri tzij
¨ akuchi (ape) yemuq
griego Hades xban qa «Jul
´ ri utz
¨ chuqa
ri kaminaqi» chi re. Ri traduccion
¨
man kayew ta nqax chawach.
11 Jun chik kayewal ilon ja ri naqasaj pa jun
¨ ri tzij «alma». Re jun tzij ri petenaq
¨
chik chabal
chi rij jun tzij pa hebreo chuqa griego. Ri cha¨ ri ko kikayewal rikin ri tzij ri, nqax chi kibal
¨ chi ri tzij alma achiel ta ko jun ri nel el ri
wach
¨
pa achakul toq yakam
o achiel jun xibinel.
¨ qij richin jalajoj
¨ ruRuma ri kayewal ri xyaox
banik xban traducir ri tzij alma. Chupam ri
´
apendice
4A chi re ri Biblia con referencias ntzi¨
¨ rubanik nukusax
¨ ri tzij alma chujox ri jalajoj
¨ Wuj. Richin chi ri versıculos
´
pam ri Loqolaj
man kayew ta yeqax pa ajolom, chupam ri edi10
¨
9. ¿Achike ruma ri Molaj Ukway taq Bey nrajo chi ri Lo¨
¨
¨
¨
qolaj Wuj nqasax pa jalajoj taq chabal?
´
10, 11. ¿Achike kayewal ilon toq banon traducir pa mas
¨
´
chabal ri Traduccion del Nuevo Mundo?
16
RI NYAON RUTZIJOL
´ revisada pa ingles,
´ yaon el kiqalajrisaxik ri
cion
tzij hebreas chuqa griegas pa jun nota pa xulan qa.
¨ xekiban
¨ el ri qachalal xeqasan
12 Ri kutunık
¨ Wuj pa jun chik chabal,
¨ xkiqalajriri Loqolaj
´
¨ Wuj
saj chi ko mas textos chupam ri Loqolaj
´
pa ingles ri nkatzin yeban utzil. Ruma ri, ri pa
¨ taq Bey xuseptiembre, 2007, ri Molaj Ukway
¨
´ del Nuevo
bij chi xtchojmirisax ri Traduccion
´
Mundo pa ingles. Ri qachalal xebanon ri samaj
¨ e kitaqon
ri xekinikoj pa mil chi ke ri kutunık
¨ Wuj.
el ri qachalal xebanon traducir ri Loqolaj
´ del
Ri qachalal xechojmirisan ri Traduccion
´
¨
Nuevo Mundo pa ingles xekijal ri ojer taq tzij ri¨ wakami. Chuqa
chin xekiya kan ri yeukusax
¨ ta ri naoj
xkikanoj rubanik chi man xekijal
¨
chuqa xkiban chi re chi man kayew ta nqax
¨
¨ ri traductores ri
chawach.
Ri kisamaj xkiban
¨
¨ pe xtoon richin
rukisibal taq juna e qaxnaq
´
¨
¨
´ (Pro¨
mas utz xuban ri Loqolaj Wuj pa ingles
verbios 27:17).
RI QACHALAL JANILA YEMATYOXIN
¨ ri
¿Achike xkibij ri qachalal toq xkitzet
´ revisada, 2013, pa ingles?
´ Kıy
¨ chi ke
edicion
¨
rije xekitaq el carta ri pa oficina pa Brooklyn
¨
(Nueva York) richin yematyoxin el. Jun ixoq
¨ Wuj achiel jun
qachalal nubij chi ri Loqolaj
¨
¨
¨ taq abaj,
¨ nel
kojlibal ri nojinaq kikin jebelaj
¨
´
chi tzij, ri rutzij ri Dios. Chuwach rija ri edicion
¨
ri man kayew ta nasikij chuqa nqax chawach.
¨
Toq nusikij nuna chi achiel ta yerunikoj ri abaj
¨
¨
ri, nutzet ri kibonil, ri kibanik chuqa jebel
kibanon. Ruma man kayew ta ri tzij yeru´ ruwach
¨
kusaj rutoon richin nretamaj mas
ri
´
´
Jehova. Toq nusikij nuna chi ri Jehova achiel
13
´
¨
´
12. ¿Achike chik mas xjalox chupam ri edicion revisada
richin ri 2013? (Tatzeta chuqa ri tzijonem «Ri ruchojmi´
´
risaxik ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles» chupam re wuj re.)
¨
´
13. ¿Achike xkibij ri qachalal toq xkitzet ri edicion revi´
sada, 2013, pa ingles?
¨
jun tataaj ri nuqetej chuqa rikin ajowabal
nchon pe chi re.
´
14 Chuqa ri qachalal ri man yechon ta ingles,
´
janila yematyoxin ruma ko ri Traduccion del
¨ Jun rij achin aj BulNuevo Mundo pa kichabal.
¨ yan juna tusikij ri Loqolaj
¨
garia xubij chi kıy
´
Wuj, ja ka majun wi rusikin ta jun traduccion
¨
ri man kayew ta nqax chuwach
chuqa ri kan
¨ aj
napon pa ranima. Chuqa jun qachalal ixoq
¨ nawakaxaj ri LoqoAlbania xubij chi kan jebel
¨
´
¨
laj Wuj pa albanes. Chuqa xubij: «¡Jun nimalaj
¨
´
sipanık nawakaxaj ri nchon pe ri Jehova pa
¨
achabal!».
¨ tinamıt,
¨ xa e ba ok winaq
¨ yetikır
¨
15 E kıy
¨
¨
¨
nkoje jun Loqolaj Wuj kikin, ruma jotol rajıl o
¨ Achiel ri pa Ruanda, e kıy
¨ winaq
¨
kayew nawıl.
ri nkitijoj wi ki kikin ri ruqalajrisanela ri Jeho´ majun nkiyır
¨ ta ri ketamabal ruma majun
va,
¨
ri ki-Loqolaj Wuj ta. Ri nukayij ri iglesia pa ki¨ rajıl¨ chuqa kayew nqax
tinamit, janila jotol
¨
´ del Nuevo Mundo
chawach.
Toq xel ri Traduccion
¨
¨
pa kichabal, jun kulaj winaq ri ko kaji kalkwal
janila xematyoxin chi re ri Jehova´ chuqa chi re
¨ rukux samajel. Ri ojer kan, majun wi
ri kuqul
¨
¨ Wuj, ja ka ri
yetikır ta nkiloq jujun ki-Loqolaj
wakami chi kijujunal ko jun kichin. Richin nki´ ronojel qij
¨ chi yematyoxin chi re ri Jehova,
kut
nkisikij junan.
¨ apo, e ko mas
´ chabal
¨ ri xtki16 Ri chi qawach
´
chojmirisaj chuqa ri Traduccion del Nuevo Mun´ nrajo nuqat
¨ ri qasamaj. Ri Jehodo. Ri Satanas
´
¨ man kayew ta nqax
va nrajo ka chi ri Ruchabal
¨
chi kiwach ri rusamajela chuqa napon pa qani´
ma (tasikij Isaıas
30:21). Xa juba chik, ri
¨ richin
«Ruwachulew kan xtnoj rikin etamabal
´ (Isaıas
´ 11:9).
ri Jehova»
¨
¨
17 Utz rukusaxik tqabana chi ke ri rusipanık
´ Jun chi re ri ja ri traduccion
´ ri nuya
ri Jehova.
ruqij ri rubi rija. Ronojel qij tqakaxaj ri nubij
¨ Wuj. Ke ri, rija xkechi qe chupam ri Loqolaj
¨ xkeqaban
¨ chi re. We ronorakaxaj ri qachonık
¨
´ xtqetamaj rujel qij xtqasikij ri Ruchabal, mas
¨
´ xtqajo (Juan 17:3).
wach
chuqa mas
´
14, 15. ¿Achike nkina ri qachalal ri ko ri Traduccion del
¨
Nuevo Mundo pa kichabal?
´
16, 17. a) ¿Achike nrajo ri Jehova pa kiwi ri rusamajela?
¨
b) ¿Achike nqajo nqaban?
¿ACHIKE NEL CHI TZIJ?
Ri rubi ri Dios pa hebreo:
¨
Ri pa hebreo ri xukusax ojer kan, ri rubi ri Dios
¨
ke re rubanik ntzibax: 565
. Re kaji tzib ri yeu¨
¨
´
kusax pa hebreo ri nbıx Tetragramaton chi re.
˜
¨
Ri pa espanol yetzibax kikin re tzib re YHWH
¨
(chuqa yetzibax kikin re YHVH o JHVH)
¨
«Rija nbanon chi nbanataj»:
´
Nel chi tzij chi ri Jehova banayon ronojel chuqa
¨
chi rija nbeok xa ba achike na ri najowataj
¨
richin nbanataj ri rubin. Chuqa nel chi tzij chi
´
¨
¨
´
¨
ri Jehova ntikır nuban chi ri ru-creacion nuban
¨
¨
o nbeok ri achike najowataj richin nbanataj ri
¨
´
rubin rija. Achiel toq xuban chi ri Noe xbeok
¨
¨
aj banoy arca, chuqa ri Bezalel xbeok banoy
¨
¨
jalajoj taq samaj rikin ruqa. Chuqa xuban chi
´
ri Gedeon xbeok jun ajlabal chuqa chi ri Pablo
¨
¨
¨
xbeok jun utzilaj tzijoy Ruchabal ri Dios
Pa rubeyal tqakusaj ri qaq
BIX: 82, 77
¨
«Ronojel ta ka ri achike ninbij [...] nqa chawach.»
(SALMO 19:14, TNM)
¿ACHIKE XTABIJ RAT?
´
Ri Jesus retaman jampe
xchon, ¿achike rubanik
¨
nqakam qanaoj chi rij?
´
Ri Jesus retaman xerucha ri
tzij xerubij, ¿achike rubanik
¨
nqakam qanaoj chi rij?
´ ¨
Ri Jesus utz rubanik xchon
¨
kikin ri winaq, ¿achike ruba¨
nik nqakam qanaoj chi rij?
¨ jun katık
¨ pa jun juyu pa Estados Unidos,
RI PA 1871 xbanataj
´
¨
¨
¨ xerukamisaj mas
´ 1.200
ja ri ri mas nım banatajnaq. Aninaq
¨
¨
winaq chuqa xerukat 2.000 millones che. ¿Achike rubanik
¨ pe? Nbıx
¨ chi rikin jun ti ruxaq qaq ri nkiya kan ri tren
xtikır
¨ pe pa qajolom ri nubij ri Santoq yeqax el chi ri. Re nukam
¨ ok ntikır
¨ nutiago 3:5: «Achiel jun ti qaq, ri stape yalan kool
¨
¨
kıs jun nimalaj liaj che». ¿Achike ruma xubij ri Santiago ri?
¨ achiel jun ruxaq qaq» (San2 Ri Santiago xubij: «Ri qaq roj
´
tiago 3:6). Chupam re versıculo re, ri qaq nchon chi rij ri qa¨ nukam
¨ pe kayewal, ri nqabij
tzij yeqabij. Achiel ri qaq ntikır
¨ chuqa nukam
¨ pe kayewal pa kiwi ri winaq.
¨ ¿Nel chi tzij
ntikır
´
¨
¨
chi mas utz man yachon ta? Manaq. ¿La xtqaya kan rukusa¨ pe? Manaq
¨
xik ri qaq ruma qetaman chi ko kayewal nukam
¨ ja ri pa rubeyal nqakusaj. Ri qaq nkatzin
chuqa. Ri nqaban
¨
¨ qi chuqa richin nuya pe saqil.
richin nqaban qaway, nqamaq
¨ Wuj nubij chi ri qatzij
Ke ri chuqa kikin ri qatzij, ri Loqolaj
¨
¨
ntikır xtritzelaj jun winaq o xtuto (Proverbios 18:21). Ruma
ri ko chi nqachajij qi richin pa rubeyal xkojchon. Ri qacha¨ utz
¨ nqakusaj richin nqaya ruqij ri Jehova´ chuqa richin yebal
¨ (Salmo 19:14).
qato ri winaq
¨
1, 2. ¿Achike ruma ri Loqolaj Wuj nubij chi ri qatzij achiel ri qaq?
18
¨ chi qe chi yojtikır
¨
Ri Jehova´ xuban
¨
¨
nqabij ri nqachob
(nqanuk)
chuqa ri
¨ o ri
nqana. Richin ri nqakusaj ri qachabal
¨
etal. ¿Achike rubanik nqakusaj ri sipanık
¨
ri richin yeqato ri winaq? (Tasikij Santiago 3:9, 10.) Nkatzin nqetamaj jampe
xkojchon, achike nqabij chuqa rubanik
xtqabij.
3
JAMPE XKOJCHON
¨ Wuj nubij chi ko ramaj riRi Loqolaj
¨ nabij» (Eclesiastes
´
chin «man jun chabal
3:7). Re nel chi tzij chi ko ramaj richin
¨ naman yojchon ta. Achiel toq jun winaq
¨
¨
jin ntzijon, roj ko chi nqaya qaxkın (Job
6:24). Chuqa toq ko jun qetaman ri man
¨ rutzijol, mani nqatzijoj
richin ta nyaox
¨
(Proverbios 20:19). Chuqa toq jun winaq
¨
nubij jun tzij chawe ri nuyak awoyowal,
¨ awi, ke ri majun achike ta
ko chi naqat
xtabij apo (Salmo 4:4, TNM).
5 Ja ka ko ramaj toq ko chi yojchon
´ 3:7). Achiel toq nqajo nqaya
(Eclesiastes
´ toq nqakuquba kikux ri
ruqij ri Jehova,
¨
winaq, toq nqajo nqabij ri nqana chuqa ri
achike nkatzin chi qe (Salmo 51:15). We
¨ ri nqakut
¨ chi nqamatyoxij chi re
nqaban
´
¨ chi qe chi yojtikır
¨ yojri Jehova ri xuban
¨
¨ ri
chon. Toq jun winaq nuya jun qasipanık
janila nkatzin chi qe, pa rubeyal xtqakusaj.
6 ¿Achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon? Ri Proverbios 25:11 nubij:
¨ ri kan pa ruqijul yebıx
¨ wi,
«Ri chabal
¨
kan [...] achiel ruwachibal jun manzana
4
¨
3. We nqajo yeqato ri winaq, ¿achike nkatzin nqetamaj?
4. ¿Jampe toq man xkojchon ta?
´
5. ¿Achike rubanik nqamatyoxij chi re ri Jehova ri
¨
¨
xuban chi qe chi yojtikır yojchon?
6. ¿Achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon?
¨ y chapon [tzari banon rikin qanapwaq
¨
mon] rikin saqipwaq».
¿Achike nel chi tzij
¨
re? Ri manzana e banon rikin qanapwaq
¨
¨
e jebel. Ja ka we yeqaya chuwach jun koj¨ ri banon rikin saqipwaq,
¨ mas
´ jebel
¨
libal
¨ Ke ri nkiban
¨ ri qatzij, rikin
xketzetetaj.
¨
ba nqajo yeqabij utzilaj taq tzij chi re jun
¨ We xtqacha jun utz
¨ ramaj richin
winaq.
¨ pe utzil pa ruwi.
xkeqabij chi re, xtukam
¨
Tqatzeta jun tzetbal.
7 We yojchon pa jun ramaj ri man ruka¨ man xtqax ta
mon ta, rikin ba ri winaq
¨
chuwach o man xtunimaj ta ri xtqabij (tasikij Proverbios 15:23). Ri pa marzo,
¨ chuqa jun kaqiq job
¨
2011, jun kabraqan
¨
¨
´
pa mar xekitzelaj kıy tinamıt pa Japon.
´ e 15 mil winaq
¨ xekam.
¨
¨
Chuqa mas
E kıy
´
¨
ruqalajrisanela ri Jehova xekam kacha¨ rikin ri
lal, ja ka nkajo wi yekito ri winaq
¨
Loqolaj Wuj. Chupam ri ramaj ri, rije
¨ ¿Achiman xetzijon ta chi rij ri kasojinık.
¨ winaq
¨ e budiske ruma? Ruma chi ri e kıy
tas chuqa man kan ta ketaman chi rij ri
¨ Wuj. Ruma ri, ri qachalal xa xe
Loqolaj
¨ ri kayexkitzijoj achike ruma yebanataj
¨
wal chuqa xkikuquba kikux ri winaq.
´
¨
8 Ri Jesus retaman wi jampe toq utz
¨ (Juan 18:33-37;
xchon chuqa toq manaq
¨
19:8-11). Rija kıy wi achike nrajo nutzijoj
chi ke ri rutzeqelibey, ja ka xroyobej na ri
ramaj richin xutzijoj chi ke (Juan 16:12).
´ xkikam
¨ kinaoj chi
Ri qachalal pa Japon
´
rij ri Jesus, ruma ri xkoyobej na ri ramaj
¨ Kai
richin xetzijon chi rij ri kasojinık.
¨ ri kayewal, ka ri
juna rikin nikaj tbanataj
¨
xkisuj ri wuj ¿La qitzij xkekastaj¨ ri ani¨ janila xqa chi kiwach
¨
mai? E kıy
ri wuj
¨
chuqa xukuquba kikux. Roj chuqa ko
¨ ri rubanik kikaslem chuqa
chi nqatzet
¨
´
7, 8. ¿Achike rubanik xkikam kinaoj chi rij ri Jesus
´
ri qachalal pa Japon?
1 DE DICIEMBRE, 2015
19
¨ ri winaq
¨ pa qa-territorio.
ri kinimanık
Ke ri xtqetamaj jampe xkojtzijon kikin.
¨ nubij jun tzij chi
9 Chuqa toq jun winaq
¨
¨ man yojchon
¨
qe ri xa yojrusok, utz nuban
ta apo chanin. Ruma rikin ba xtqabij jun
¨ chi xtqaxon qanima jun chik
tzij ri xtuban
qij. Ruma ri nabey tqakutuj qa chi qa¨
¨ kayewal, ruma
wach:
«¿La qitzij jun nım
ri nkatzin yichon apo?». We majun kan ta
´ utz
¨ majun achike
rejqalem rikin ba mas
¨ chi nkatzin
ta tqabij. Ja ka we nqatzet
¨
´
¨ yojchon
yojtzijon rikin ri winaq, mas utz
rikin toq man ko ta chik qoyowal (tasikij Proverbios 15:28). Chuqa toq nqajo
yeqato ri qachalal richin nketamaj chi rij
´ utz
¨ tqakanoj ri ramaj toq nqari Jehova,
¨ chi utz
¨ richin yojtzijon kikin
¨ nuban
tzet
chuqa tqachobo nabey achike xtqabij
chi ke.
ACHIKE XTQABIJ
¨ xtuRi qatzij xtqabij chi re jun winaq
¨
to o xtritzelaj. Ruma ri ko chi nqachob
achike xtqabij apo (tasikij Proverbios
¨ ri itzel kinaoj yekikusaj
12:18). Ri winaq
ri tzij richin yesokon, kan achiel jun espada (Salmo 64:3). Ri naoj ri nketamaj pa
´
´ Ja ka ri
taq pelıculas
chuqa pa television.
qitzij taq nimanela majun bey yekikusaj
¨ taq tzij, nixta pa etzanem. Ri
ta poqon
yeabij tzij ri nkiya atzeen man itzel ta, xa
¨ chi mas
´ ki akux yatzijon. Ja ka
nuban
majun bey keqabij tzij ri xa yesokon o ri¨ Ri Lochin nban tzeen chi rij jun winaq.
¨
¨
qolaj Wuj nubij chi man utz ta yeqabij
itzel taq tzij, pa rukexel ri keqabij tzij ri
¨
yekito chuqa nukuquba kikux ri winaq
(Efesios 4:29, 31).
10
¨
9. ¿Jampe utz nqoyobej na richin yojchon apo?
¨
10. a) ¿Achike ruma nkatzin nqachob nabey ri
xtqabij? b) ¿Achike tzij ri majun bey xkekibij ta ri
qitzij taq nimanela?
20
RI NYAON RUTZIJOL
¨ kan ja ka
´ xubij: «Jun winaq
Ri Jesus
ri ko pa ranima ri nubij» (Mateo 12:34).
Re nel chi tzij chi ri nqabij ja ri ri ko pa
qanima. We ri pa qanima ko qitzij ajowa¨ chi kij ri winaq,
¨ xkeqakusaj utzilaj
¨ taq
bal
tzij chuqa ri nkikotisaj kanima.
´ ri qatoy
¨ tzij, stape janila
12 Ri Salomon,
wi retamabal, ko chi xchobon (xnukun)
¨ taq tzij
na richin xerutzibaj kan utzilaj
¨
´ 12:
chuqa ri jebel yeawakaxaj (Eclesiastes
¨
¨
¨
9, 10). Re nukut chi qawach chi roj nka¨ qi richin yeqıl¨ utzilaj
¨ taq tzij
tzin nqaxık
toq yojchon. ¿Achike xkojtoon richin xke¨ Chupam ri Loqolaj
¨ Wuj chuqa ri mas
´
qıl?
¨
qawuj yeqetamaj kaka taq tzij. We nqıl jun
¨
¨ nqakatzij ri man nqax ta chi qawach,
utz
¨
¨ nqakam
noj achike nrajo nubij. Chuqa utz
´
qanaoj chi rij ri Jesus. Rija xubij chi ja ri
¨
Jehova´ xkutun chuwach
richin xerubij
¨
¨ kilon kayeutzilaj taq tzij chi ke ri winaq
´ 50:4). Chuqa utz
¨ yojchobon
wal (Isaıas
¨
¨ ri qatzij
chi rij ri xtuban chi ke ri¨ winaq
xtqabij (Santiago 1:19). Utz nqakutuj qa
¨
chi qawach:
«We xtinbij re, ¿achike xtqax
¨ ri winaq?
¨ ¿Achike xtuna?».
chuwach
13 Nkatzin chi ri rubanik yojchon man
¨ ri winaq.
¨ ¿Achikayew ta nqax chi kiwach
¨ Ri israelitas xekike ruma? Jun tzetbal.
kusaj trompetas richin xekiya rutzijol.
¨ ki
Jun chi ke ri rutzijol xkiya ja ri nkimol
¨
ri winaq. Jun chik, ja ri xkibij chi ke ri sol¨ chi kij ri yeitzelan kidados chi keyakataj
chin. We ri rutzijol man nqax ta, ri solda¨ Rikin
dos man ketaman ta achike nkiban.
¨
ri rubanik yojchon ke ri chuqa nbanataj.
¨ Wuj nubij chi ri rubanik yojRi Loqolaj
11
¨
11. ¿Achike xkojtoon richin xkeqakusaj utzilaj taq
¨
tzij kikin ri winaq?
´
¨
¨
12. ¿Achike chik mas yojtoon richin yeqıl utzilaj
taq tzij toq yojchon?
13. ¿Achike ruma nkatzin chi ri rubanik yojchon
¨
¨
ko chi man kayew ta nqax chi kiwach ri winaq?
¨ ke chi kiwach
¨
iwejqalem rıx
ri [...] chikopi ri?» (Mateo 6:26). Rija man kayew ta
¨
rubanik xukuquba kikux chuqa xukut
¨
¨
¨
jun utzilaj naoj chi kiwach ri winaq.
chon ko chi man kayew ta nqax chi ki¨ ri winaq.
¨ Ke ri ri winaq
¨ man xkesach
wach
ta rikin ri xtqabij chi ke. Chuqa ko chi
¨ ta yeqakunkoje pa qajolom chi man utz
¨
saj poqon taq tzij o ri xa nkiqasaj kiqij ri
¨ (tasikij 1 Corintios 14:8, 9).
winaq
´ majun bey kayew ta rubanik
14 Ri Jesus
xchon. Kojchobon (kojnukun) chi rij ri
´
tzijonem ko chupam ri capıtulos
5 ka
7 chi re ri Mateo. Rija majun xerukusaj ta
kayew taq tzij richin xunimirisaj ri. Chuqa ri rutzij majun bey xesokon ta. Toq rija
xerutzijoj naoj ri janila kejqalem, man xerukusaj ta kayew taq tzij. Chupam ri ru¨
¨ chi
¨ chi kiwach
tzijonem xukut
ri winaq
man tpo kikux chi rij ri kiway ri jujun qij.
Richin man nkimestaj ta ri jun naoj ri, xubij chi ke chi tkitzeta achike rubanik ye¨ Chi
¨ ri Jehova´ ri ajxik taq chikop.
rutzuq
´
rij ri xukutuj chi ke: «¿Man mas ta ka
¨ yan kan, nkatzin utz
¨
Achiel xqatzet
¨ (nqanuk)
¨ nqachob
¨
utz
achike xtabij. Ja
ka nkatzin chuqa yojchobon chi rij ri ru¨ janila xqa chi
banik xtqabij apo. Ri winaq
¨
´ ruma utz
¨ rubakiwach
xkakaxaj ri Jesus
¨ chunik xchon kikin (Lucas 4:22). We roj
¨
¨
qa utz rubanik xkojchon, ri winaq xtqajo
xkojkakaxaj chuqa xtkinimaj ri xtqatzijoj
chi ke (Proverbios 25:15). ¿Achike xkoj¨ ri? Ja ri xtqaya kiqij
toon richin xtqaban
¨ chuqa xtqaya rejqalem ri nkina.
ri winaq
¨ ri Jesus.
¨ chi jun
´ Toq xutzet
Ja ri ri xuban
¨
molaj winaq xkikanoj rubanik xeapon rikin richin xkakaxaj, rija rikin ronojel
¨
´
14. ¿Achike tzetbal nkutun chi ri Jesus man kayew ta rubanik xchon?
¨
15. ¿Achike ruma nkatzin chi utz rubanik yojchon
¨
kikin ri winaq?
TQAYA RUQIJ
´
RI JEHOVA
KIKIN RI QATZIJ
JAMPE XKOJCHON:
¨
Tqakanoj jun utz ramaj
ACHIKE XTQABIJ:
¨
Keqacha utz taq tzij
RUBANIK XTQABIJ:
Pa rubeyal tqabij
RUBANIK XTQABIJ
15
¨
ranima xuya ri ruramaj chi ke chuqa kıy
¨
¨ chi kiwach
achike xukut
(Marcos 6:34).
¨
Chuqa toq ri winaq xkiyoq, rija man xutzolij ta rukexel (1 Pedro 2:23).
16 Qonojel janila yeqajo ri qachalal
chuqa ri qachibil. Ja ka ruma qetaman
¨
kiwach,
rikin ba xtqabij chi man kan ta
nkatzin xtqachajij ri rubanik xkojchon
kikin. Rikin ba ko mul xtqabij jun tzij ri
¨ Ruma ri utz
¨ qanaoj chi
¨ nqakam
yerusok.
´
rij ri Jesus. Rija majun bey xuqasaj ta
kiqij ri rachibil. Toq jujun chi ke rije
¨
´
xkichojila chi kiwach
achike ri ko mas
ruqij, rija pa rubeyal xeruchojmirisaj.
¨ ri kinaoj, ri Jesus
´ xukusaj
Richin xkijal
¨ chi kijun akwal richin xuya jun tzetbal
¨
¨ taq
wach
(Marcos 9:33-37). Ri ukway
¨
´
bey ko chi nkikam kinaoj chi rij ri Jesus
¨
´
chuqa nkiya naoj rikin ajowabal (Galatas 6:1).
¨ nubij jun tzij chi qe
17 ¿We ko jun winaq
¨
´
¨
ri yojrusok? Mas utz pa rubeyal yojchon
rikin (Proverbios 15:1). Tqatzeta ri xu¨ jun teej ri ruyon nukiytisaj jun ral
ban
¨ itzel taq
ala. Ri ala pa ewel najin yeruban
¨
¨
banobal. Ko jun qachalal ixoq xretamaj ri
¨
16, 17. a) ¿Achike rubanik nqakam qanaoj chi rij
´
ri Jesus toq yojchon kikin ri qachalal chuqa ri qa¨
chibil? (Tatzeta ri wachibal ri ko pe pa nabey chi
¨
re ri tzijonem.) b) ¿Achike xbanataj ruma jun qa¨
chalal man aninaq ta xchon apo?
¿ACHIKE NEL
CHI TZIJ?
¨ ri ala, ruma ri xrajo xuto ri teej.
nuban
¨
Man richin ta chi nusok,
xubij chi re:
«¡Rat ko amak, man awetaman ta natijoj
¨ ta xchon
ri awal!». Ri teej man aninaq
¨
apo, xa xuqat ri richin xchobon na nabey. Chi rij ri xubij chi re ri qachalal chi
¨ mas
´ ri richin xtutijoj ri ral. Matyox
xtuxık
¨
¨ ta oyowal. Chuqa ri
xuqat ri, man xkiban
ala xrakaxaj ri xubij ri rute. Toq ri ala xu¨ chi ri rute nutıj¨ ruqij, man xeruban
¨
tzet
¨
¨
ta chik ri itzel taq banobal. Ke ri xqasax
¨
pa ya chuqa xbesamaj pa Betel. ¿Achike
nqetamaj chi rij re? Chi xa ba achoj rikin
¨ ri man qena yojtzijon wi, rikin jun winaq
¨
taman ta ruwach, rikin jun qachalal pa
´
qachoch o pa congregacion,
ri rubanik
yojchon ko chi «kan achiel toq ko atzan
¨ rubanik
rikin ri iqutun». Nel chi tzij, utz
yojchon (Colosenses 4:6).
¨ nqabij ri achike nqachob
¨
18 Ri yojtikır
¨
¨
(nqanuk) chuqa ri nqana, jun nimalaj
¨ ri Jehova.
´ Ruma ri, tqakama
rusipanık
´ chuqa tqatzeta
qanaoj chi rij ri Jesus
¨
jampe utz yojchon, achike nqabij chuqa
¨
achike rubanik xtqabij. Utz qanaoj tqabana chuqa keqakusaj ri tzij richin yeqa¨ chuqa richin nqakikotisaj rato ri winaq
´
nima ri Jehova.
¨
18. ¿Achike rubanik nqakam qanaoj chi rij ri Je´
sus?
¨
Man naqasaj ta kiqij ri winaq:
¨
¨
¨
¨
Nel chi tzij utz anaoj naban kikin ri winaq, nqax chawach
ri nkina chuqa man yeakusaj ta tzij ri xa yesokon
´
Ri Jehova xkaruchajij
«Toq xtukulwachij jun yabil, ja ri Jehova´ ri xtitoon richin.»
BIX: 23, 138
(SALMO 41:3)
¿ACHIKE XTABIJ?
¨ We rat ko jun mul xayaQONOJEL man nqajo ta yojyawaj.
¨
¨
¨
waj, rikin ba xakutuj qa chawach we xkakachoj o manaq.
¨
¨
Chuqa rikin ba naban ri kutunık ri ruma ko jun awachalal
¨ Wuj yeruo jun awachibil rilon jun yabil wakami. Ri Loqolaj
¨
¨
¨
tzijoj e kıy winaq ri xkikutuj qa chi kiwach we xkekachoj o
¨ Jun chi ke rije ja ri Ocozıas,
´
¨ tzij, ri rukajol
manaq.
ri qatoy
¨
ri Acab. Rija xtzaq chuqa xsokotaj, ruma ri xukutuj qa chu¨ we xtkachoj o manaq.
¨ Chuqa ri Ben-hadad, ri qatoy
¨ tzij
wach
pa Siria, xrajo chuqa xretamaj we xtkachoj chi re ri ruyabil
(2 Reyes 1:2; 8:7, 8).
¨ mul xukusaj ri ruchuqa richin
2 Ri ojer kan, ri Jehova´ kıy
¨ chi jujun
xeraqomaj yabil. Chuqa rikin ri ruchuqa xuban
¨
profetas xetikır xekikasoj kaminaqi (1 Reyes 17:17-24; 2 Re¨ winaq
¨ ri e yawa
yes 4:17-20, 32-35). Ruma ri, wakami, e kıy
¨
nkikutuj qa chi kiwach we ri Dios ka nukusaj na ri ruchuqa
richin yeraqomaj.
¿Achike rubanik yojruto ri
Salmo 41:3 toq qilon jun
yabil?
¿Achike ruma wakami man
nqoyobej ta chi ri Dios
¨
xtuban jun milagro richin
xkojraqomaj?
¿Achike ruma ko chi nqacha¨
jij qi toq ko jun winaq nuya
jun qanaoj chi rij jun
¨
aqomanık?
¨
´
1, 2. a) ¿Achike xuban ri Jehova ri ojer kan? b) ¿Achike nkikutuj qa chi ki¨
¨
¨
wach e kıy winaq wakami?
23
¨ nukusaj ri ruchuqa riRi Jehova´ ntikır
¨
chin nuya jun yabil chi rij jun winaq.
¨
¨
Achiel toq xuban chi jun qatoy tzij pa
´ xkıl¨ jun yaEgipto chuqa ri rana ri Moises
´
´
bil (Genesis 12:17; Numeros 12:9, 10; 2 Samuel 24:15). Chuqa toq ri israelitas man
xeniman ta tzij xuya kayewal chuqa yabil
chi kij (Deuteronomio 28:58-61). Ri Jehova´ nukusaj chuqa ri ruchuqa richin ye¨ ri rusamajela chi
ruchajij chuqa yerukol
´
¨
kiwach ri yabil (Exodo 23:25; Deuteronomio 7:15). Chuqa ko mul xerukachojrisaj
jujun chi ke rije. Achiel toq xukachojrisaj
ri Job toq janila yawa chuqa nrajo wi
¨ (Job 2:7; 3:11-13; 42:10, 16).
nkam
´ ri Jesus
¨ chu´ ntikır
4 Achiel ri Jehova,
¨ Toq xkoje
qa yerukachojrisaj ri winaq.
chi ruwachulew xerukachojrisaj ri lepro¨ ta yebiyin chusos, ri moyi, ri man yetikır
´
qa mas chik yabil (tasikij Mateo 4:23,
¨ ri Jesus
´
24; Juan 9:1-7). Ronojel ri xuban
¨
¨
¨
nukam pe pa qajolom ri xtuban chuwach
ri kaka ruwachulew. Chi ri majun chik
¨ (Isaıas
´ 33:24).
achike ta xtyawaj
5 Ruma ri, we wakami oj yawa, ¿la xtqo´ xkojkikayobej chi ri Jehova´ o ri Jesus
¨ toq
chojrisaj? ¿Achike ko chi nqatzet
¨
xtqacha jun aqomanık?
¨ ruchuqa chi
Ri Jehova´ xuya ri loqolaj
ke ri nabey taq nimanela, ruma ri jujun chi
¨ xekiban
¨ milagros (Hechos 3:
ke rije xetikır
2-7; 9:36-42). E ko xekikachojrisaj yawai
¨
chuqa e ko ri xechon pa jun chik chabal
¨ Wuj
(1 Corintios 12:4-11). Ja ka ri Loqolaj
nubij chi ko jun qij ri milagros ri man xke¨ ta chik, ja ri ka ri xbanataj
¨ (1 Cobanataj
rintios 13:8). Ruma ri wakami man xtqo¨ jun milagro riyobej ta chi ri Dios xtuban
¨
chin xkojrukachojrisaj roj o ri qachalal.
7 Ja ka we janila oj yawa, ri Jehova´ xtukuquba qakux chuqa xkojruto. Ja ri xu¨ kikin ri rusamajela ri ojer kan. Ri Daban
¨ tzij, xubij: «Jebel
¨ ruwaruqij
vid, ri qatoy
¨
¨ Toq
ri winaq ri yeruto ri e ko pa mebaıl.
¨
xtpe ri qij richin rukayewal, kan xtitoox
´ Ja ri Jehova´ ri xtchajin
ruma ri Jehova.
richin, xtuya rukaslem» (Salmo 41:1, 2).
Kikin ri tzij ri, ¿la xrajo xubij ri David chi
¨ ri nbanon utzil majun bey xtkam
¨
ri winaq
¨
¨
ta? Manaq. Rija xrajo xubij chi ri winaq ri
¨ chuqa xtchajıx
¨ ruma ri Jehova´
xtitoox
¨
toq xtrıl jun yabil (Salmo 41:3). Janila
nukuquba qakux chi ri Jehova´ retaman
ri kayewal yeqıl¨ chuqa man yojrumalij ta
kan. Rija nuya quchuqa chuqa qanaoj ri¨ jun yabil. Chuchin nqapaba qi chuwach
¨
qa rubanon chi ri qachakul ruyon ntikır
¨
nkachoj chi kiwach jujun yabil.
8 Ri Salmo 41 nchon chi rij ri David toq
¨ rukux ruma
janila yawa. Rikin ba poynaq
´
¨ kan
ri Absalon, ri rukajol, nrajo wi numaj
¨ tzij. Ri David janila ka yawa
ruqatbal
¨ nuban.
¨
ruma ri majun achike ta ntikır
Rija retaman wi chi ri kayewal rilon ruma
¨ rikin ri Bat-seba (2 Sari rumak xuban
¨
muel 12:7-14). Ruma ri, ¿achike xuban?
´ «Jehova´ tabana
Xubij chi re ri Jehova:
¨
utzil, tajoyowaj nuwach, ruma in makuwi¨ chawach.
¨
naq
Taya chik jun bey nuraxnaqil [kinawaqomaj]» (Salmo 41:4). Ri David
¨ rumak,
retaman wi chi ri Jehova´ xukuy
ruma ri xukutuj rutoik chi re. Ja ka ¿la ro¨ jun miyoben wi rija chi ri Jehova´ nuban
lagro richin xtukachojrisaj?
¨
¨
´
3-5. a) ¿Achike yetikır nkiban ri Jehova chuqa ri
´
¨
¨
Jesus? b) ¿Achike kutunık xkeqatzet qa wakami?
¨
6. ¿Achike nubij ri Loqolaj Wuj chi kij ri milagros
¨
xekiban ri nabey taq nimanela?
7. ¿Achike rubanik nukuquba qakux ri Salmo
41:3?
8. Rikin ri nubij ri Salmo 41:4, ¿achike xubij ri Da´
vid chi re ri Jehova toq yawa?
3
´
TAKANOJ RUTOIK RI JEHOVA
6
24
RI NYAON RUTZIJOL
¨
TACHAJIJ AWI CHI KIWACH RI NAOJ
¨
YEYAOX CHAWE
Ri ojer kan, ri Jehova´ xukusaj ri ruchuqa richin xerukachojrisaj jujun wi¨ Achiel toq ri Ezequıas,
´
¨ tzij,
naq.
ri qatoy
¨
´
¨
xa nkam yan, ri Jehova xuban chi xkachoj
´ rukaslem (2 Rechuqa xuya 15 juna mas
yes 20:1-6). Ruma ri, ¿la xroyobej ri Da¨ chuqa jun milagvid chi ri Jehova´ nuban
¨
ro rikin rija? Manaq. Rija xa xe xroyobej
¨ rikin jun wichi ri Dios xuto achiel nuban
¨
naq ri nbanon utzil chi ke ri «e ko pa me¨ Ri David janila wi utz
¨ kikwan ki ribaıl».
´ ruma ri ntikır
¨ wi nubij chi
kin ri Jehova,
re chi tukuquba rukux chuqa tuchajij
toq yawa. Chuqa xubij chi re chi tuka¨ chuqa utz
¨ nqakutuj ri xuchojrisaj. Roj
kutuj ri David (Salmo 103:3).
´
´ nima10 Ri apostol
Pablo chuqa ri mas
¨
nela xetikır xekikachojrisaj yawai (tasikij Hechos 14:8-10). Ko jun qij, ri Pablo
¨ chi
xukachojrisaj jun achin ri ko katan
¨
rij chuqa nupamaj kık. Ri Hechos 28:8
nubij chi ri Pablo «xchon rikin ri Dios, y
xuya chuqa ruqa pa ruwi; y ri yawa
xkachoj». Ri Pablo majun ka xeraqomaj
¨
ta konojel ri yawai ri xretamaj kiwach.
¨
´
Achiel toq xyawaj ri Trofimo, ri jun rachi¨ ri Dios, rija
bil richin nkitzijoj Ruchabal
man xraqomaj ta (Hechos 20:3-5, 22; 21:
¨ ta chik
29). Ruma ri ruyabil man xtikır
xutzeqelibej ri Pablo (2 Timoteo 4:20). Ri
Pablo ko chik jun rachibil rubi Epafrodi¨ Wuj nubij chi xyawaj
¨ chuto. Ri Loqolaj
¨
qa jubama xkam,
ja ka man nubij ta chi
ri Pablo xukachojrisaj (Filipenses 2:25¨ ka chi ri Pablo chuqa ri
27, 30). Nqatzet
´ nimanela man xekikachojrisaj ta komas
nojel ri nimanela ri pa kiqij kan rije.
Ri Lucas jun aqomanel. Rija ko mul
xutzeqelibej ri Pablo chi rutzijoxik ri Ru¨ ri Dios (Hechos 16:10-12; 20:5, 6;
chabal
Colosenses 4:14). Rikin ba rija xtoon ri
´ nimanela toq xeyawaj
¨
Pablo chuqa ri mas
´
´
(Galatas 4:13). Achiel xubij ri Jesus, ri
¨ ruma jun aqomayawai nkatzin yetoox
nel (Lucas 5:31).
12 Ri Lucas man choj ta achiel jun achin
¨ Rija
ri yeruya naoj chi kij ri aqomanık.
kan qitzij wi aqomanel. Ruma ri toq xutzibaj ri wuj rubi Lucas chuqa ri Hechos,
xerukusaj jujun tzij ri yekikusaj ri aqomanela chuqa xutzibaj jujun chi ke ri aqo¨ xeruban
¨ ri Jesus.
´ ¿Jampe chuqa
manık
¨ Ri Loqo¨ ri rutijonık?
akuchi (ape) xukul
¨
laj Wuj man nubij ta. Rikin ba xbe pa jun
¨ ri ko pa Laodicea, jun tinamıt¨ chutijobal
naqaj ri Colosas. Rikin ba ruma ri ri Pablo xunataj (xukuxlaj) ri Lucas chupam ri
¨ el chi ke ri colosenses chuqa
carta xutaq
¨ el rutzil kiwach.
¨
xubij el chi ke chi nutaq
13 Wakami majun jun rutzeqelibey ri Je¨ nuban
¨ jun milagro richin yojra´ ntikır
sus
qomaj. Ja ka e ko jujun qachalal, stape
man nqakutuj ta chi ke, rikin ba nkiya
¨ Qitzij na
jun qanaoj chi rij jun aqomanık.
wi, e ko naoj ri xkojkito. Achiel toq ri Timoteo nqaxon wi rupam, rikin ba ruma
¨ tzil ya, ri Pablo xubij chi re chi tuxuqum
qumu ba vino (tasikij 1 Timoteo 5:
23).1 (Tasikij ri nota.) Ja ka ko chi nqa¨
¨ chi qe.
chajij qi chi kiwach
ri naoj yeyaox
¨
´
9. a) ¿Achike rubanik xtoox ri Ezequıas ruma ri
´
Jehova? b) ¿Achike rutoik xroyobej ri David?
¨
´
10. ¿Achike nqetamaj chi rij ri xbanataj rikin ri Trofimo chuqa ri Epafrodito?
¨
11, 12. a) ¿Achike rubanik xtoox ri Pablo ruma ri
Lucas? b) ¿Achike qetaman chi rij ri Lucas?
¨
13. ¿Achike utz nkoje pa qajolom chi kij ri naoj ye¨
¨
yaox chi kij ri aqomanık?
9
11
´
1 Ko jun wuj nubij chi e ko bacterias ri mas yeaqoma¨
¨
´
taj rikin ri vino chi kiwach jujun antibioticos.
1 DE DICIEMBRE, 2015
25
¨
¨
´
´
Qonojel nqajo chi utz qawach, ja ka mas nqaya qanima chi rij ri ruyaik ruqij ri Jehova
(Tatzeta ri chutitanaj 17)
Rikin ba ko jun qachalal nubij chi qe chi
¨ richin yojkatqatija jun aqom o jun qayıs
¨
choj. Chuqa rikin ba xtubij achike utz
¨
¨
chuqa ri man utz ta xtqatıj. Rikin ba xtubij chi ja ri xtoon jun rachalal ri xrıl¨ jun
¨ Ri
yabil junan ba rikin ri qayabil roj.
¨
¨
man nel ta chi tzij chi utz chuqa xtuban
¨
¨
chi qe roj. E ko aqom xkeraqomaj e kıy
¨
¨
´
winaq, ja ka xa nuban itzel chi ke ri mas
(tasikij Proverbios 27:12).
TAKUSAJ RI ANAOJ
¨
¨ qawach
Qonojel nqajo chi utz
richin
yojkikot pa qakaslem chuqa nqaya ruqij
´ Ja ka ruma xa oj ajmaki, yojri Jehova.
¨
¨ rubanik aqomanık
¨
yawaj. Rikin ba kıy
14
14, 15. a) ¿Achike ruma ko chi nqakusaj ri qa¨
naoj? b) ¿Achike nukut ri Proverbios 14:15 chi qa¨
wach?
26
RI NYAON RUTZIJOL
¨ xkojbin achike
xkesuj pe chi qe, ja ka roj
¨
ri xtqakam.
Ruma ri ko chi nqakusaj ri
¨ o moloj xtkiqanaoj. Rikin ba e ko winaq
bij chi qe chi ko jun aqom kikin ri xkojraqomaj. Ja ka rikin ba xa xe ruma nka¨ kıy
¨ pwaq.
¨ Rikin ba xtkibij chi
jo nkichak
¨ winaq
¨ najin nkikusaj chuqa najin yee kıy
¨ ta xtqatıj¨ xa ba
kachoj. Ja ka man utz
achike aqom ruma nqajo yojkachoj o ri´ Ri Proverbios 14:15 nuchin yojkase mas.
¨
bij chi ri winaq ri ko runaoj man ronojel
ta xtunimaj, rija nabey xtchobon chi rij ri
¨ chi re.
xtbıx
¨ ko qanaoj, xtqachajij qi chi ki15 We roj
¨
¨ chi qe, mas
´ toq xa
wach ri naoj xkeyaox
¨
¨ chi
jun winaq ri man rukulun ta rutijonık
¨ ri xtbin chi qe. Ruma ri
rij ri aqomanık
¨
ko chi nqakutuj qa chi qawach:
«¿Kan qi-
tzij chi ri vitamina, ri dieta o ri aqom ri e
¨
rutoon ri winaq?
Stape e ko e rutoon
¨ ¿La nkatzin
chik, ¿la xkiruto chuqa rın?
´
ninwetamaj mas chi rij ri aqom chuqa
¨ ri qitzij retaninkutuj chi re jun winaq
man?» (Deuteronomio 17:6).
16 Chuqa ko chi nqakusaj ri qanaoj toq
¨ jun examen o toq nqacha jun
nqaban
¨ (Tito 2:12). Nkatzin nqachajij
aqomanık
´
¨ ri nuqi, mas toq ri examen o ri aqomanık
¨ chi qe man kan ta etaman
¨ jun winaq
suj
¨ ri winaq
¨ nuqalajrisaj chi
chi rij. ¿La ntikır
¨
qawach achike qas rubanik ri examen o ri
¨ ri? Toq nutzijoj chi qe, ¿ko jun
aqomanık
nawakaxaj ri achiel ta man qitzij ta? ¿La
¨ aqomanela yeukusan ri aqomanık
¨
e kıy
ri? (Proverbios 22:29.) Rikin ba ko jun
¨ jun aqom pa jun naj
¨
nbin chi qe chi xilitaj
¨
tinamıt richin ri qayabil, ja ka majani e
¨ ta aqomanela etamayon chi rij. ¿La
kıy
qitzij ko ri aqom ri? Chuqa rikin ba nsu¨ rikin.
¨ jun aqom chi qe ri xa ko itzinık
jux
´
¨
Ri man utz ta, ri Jehova man nrajo ta
¨ itzinık
¨ chuqa yojchon kikin ri
yeqaban
´
itzel taq espıritu
(Deuteronomio 18:10´
12; Isaıas 1:13).
¨
XTKOJE TA KA RUTZIL IWACH
17
Ri pa nabey siglo, ri nimanela ri xeu-
¨
¨
16. Toq nqacha jun aqomanık, ¿achike kutunık
¨
¨
¨
utz yeqaban qa chi qawach?
17. ¿Achike nqajo qonojel?
¿ACHIKE NEL
CHI TZIJ?
¨ ri
kwan bey chi rij rutzijoxik ri Ruchabal
¨ el jun carta chi ke ri nimaneDios xkitaq
¨
la. Chupam ri xkibij el achike banobal
¨
¨
man xkekiban ta chik. Pa rukisibal chi re
¨
ri carta nubij: «Xtkoje ta ja rutzil iwach»
(Hechos 15:29, CR). Ri tzij ri xa xe wi nu¨ toq ri winaq
¨ nkikıs
¨ kan kitzij. Ja ka
kusax
¨
nukam pe pa qajolom chi qonojel nqajo
¨
¨ qawach.
chi utz
¨
¨ ta
18 Ruma xa oj winaq,
man yojtikır
¨
¨
nqaban chi man yojyawaj ta. Chuqa xqetamaj yan chi ri Jehova´ majun chik yeru¨ ta milagros richin yojraqomaj. Ja ka
ban
¨ apo xtuchup
¨ ri yabil.
¨ kiwach
ri chi qawach
´
¨
Ri apostol Juan xchon chi rij jun «raqan
ya [...] ri nyaon kaslem» chuqa jun «che
ri nyaon kaslem» (Apocalipsis 22:1, 2).
¨
Re man yechon ta chi rij jun aqom ri utz
¨
nqakusaj wakami o chuwach ri kaka ruwachulew. Ri ya chuqa ri che ri yechon
¨ ri Jehova´ chuqa
chi rij ronojel ri xtkiban
¨
´
ri Jesus richin xtqıl qakaslem man kisel
´ 35:5, 6).
ta (Isaıas
¨ yan ri kaka ru19 Janila nqarayibej nqıl
wachulew. Wakami yojkikot ruma qetaman chi ri Jehova´ yojrajo chuqa retaman
¨ Achiel ri
ri qaxomal nqana toq yojyawaj.
David, qetaman chi ri Jehova´ majun xkoj¨ xtqanimaj ri rutzij,
rumalij ta kan. We roj
rija xkojruchajij (Salmo 41:12).
´
¨
18, 19. ¿Achike xtuya ri Jehova chi qe chuwach ri
kaka ruwachulew?
´
Ri Jehova yojruchajij toq qilon jun yabil:
¨
´
Toq oj yawa utz nqakutuj qatoik chi re ri Jehova.
¨
Utz nqakutuj qanaoj chi re richin nqetamaj achike aqoma¨
¨
´
nık xtqakam. Ri Jehova xtukuquba qakux chuqa xtuya
¨
¨
quchuqa. Chuqa nubij chi xtuchup yan kiwach ri yabil
Ri ruchojmirisaxik ri
´
Traduccion del Nuevo Mundo
´
pa ingles
¨ pe, ri TraCHUPAM ronojel ri juna e qaxnaq
´
duccion del Nuevo Mundo de las Santas Escritu´ kıy
¨ mul chojmirisan pe. Ja ka ri
ras pa ingles,
´
´
¨ xban, ja ri xel pa 2013. Ja
revision ri mas nım
¨ kan jun 10 % chi
re jujun chi ke ri xejal: xelesax
ke ri tzij, xeban utzil jujun chi ke ri tzij ri kan
¨ capıtulos
´
ko kejqalem, kıy
achiel poemas xe¨
ban pe chi ke chuqa xeyaox pe notas ri pa xulan qa chi re ri ruxaq. Chupam re tzijonem re
¨ ta xtqatzijoj ronojel ri xjalataj,
¨
man xkojtikır
´ kejruma ri xa xe xkojtzijon chi kij ri ko mas
qalem.
¿Achike tzij xeban utzil? Achiel xqabij kan
chupam ri jun tzijonem, xeban traducir pa in´ ri tzij hebreo scheohl
´ chuqa ri tzij griego
gles
´
´
haides.
Ja ka ri tzij nefesch
chuqa psykje´ man
ronojel ta mul xban qa «alma» chi ke. Richin
28
RI NYAON RUTZIJOL
¨ na achoj chi rij
xeban traducir ri tzij ri xtzet
´
´ ri xejal.
ntzijon ri oracion. Chuqa ko mas
¨ tzij pa ingles
´ xejal richin chi ri naoj
E kıy
´ junan xuban
¨ rikin ri texto original.
mas
˜ «conducta relajada»
Achiel ri tzij pa espanol
¨ ta yeaban
¨ ri itzel
xban qa «majun chik akıx
¨
taq banobal» chi re. Ri tzij «gran paciencia»
¨
chuqa «sufrido», ri nkibij chi ko jun ri xyaloj
¨
¨
¨
yan nutıj poqon, xejal kikin ri tzij «kochonık»
chuqa «ri nkochon». Ri tzij «diversiones estrepitosas» xjal rikin «nimaqij ri ronojel nqax
´
ruwi yeban chupam» (Galatas
5:19-22). Ja ka
ri tzij «bondad amorosa», ri rukwan ri ri¨ xban
kin ri tzij «fidelidad», «qitzij ajowabal»
chi re (Salmo 36:5; 89:1).
E ko jujun tzij ri junan wi rubanik e banon
traducir, wakami xeban traducir achiel nubij
´ ri
ri ru-contexto. Achiel ri tzij hebreo ‘ohlam,
ronojel mul «tiempo indefinido» banon wi chi
¨ achoj chi rij nchon wi. Ko mul nchon
re, kıy
chi rij ri «eternidad». Ruma ri chupam ri Salmo 90:2 ja ri ri xban kan chi re. Ja ka chupam
´ nchon chi rij jun
ri Miqueas 5:2, ri tzij ‘ohlam
ramaj ri ko rukisel. Ruma ri wakami «ri ojer
yan ri tkoje» xban kan chi re.
´ del Nuevo
Ri rubanon kan, ri Traduccion
´
Mundo pa ingles nukusaj wi ri tzij seed («ijatz»)
toq nchon chi rij jun ijatz o chi rij rijatzul jun
¨ Ja ka wakami, ri ingles
´ man kan ta nuwinaq.
¨
kusaj chik ri tzij seed chi rij rijatzul jun winaq.
¨ mas
´ ri tzij offspring, ri nel chi
Wakami nukusax
¨ chupam ri Gene´
tzij «ijatzul». Ja ri xukusax
sis 3:15 chuqa 22:17, 18, chuqa ri Apocalipsis
´ textos, ri tzij ri xeban
12:17. Chupam ri mas
´
traducir chi rij ri ru-contexto (Genesis
1:11;
´ 57:3).
Salmo 22:30; Isaıas
¨ kıy
¨ textos pa
¿Achike ruma xechojmirisax
´ ri literal wi banon chi ke? Chupam ri
ingles
´
´ ri xel pa 2013,
apendice A1 chi re ri revision
¨
´ chi re ri Loqonubij chi jun utzilaj traduccion
¨ Wuj, ja ri ri «yeruban
¨ traducir literal ri tzij.
laj
¨
Ja ka we xa xtujal ri naoj o kayew xtqax pa
¨ ri». Achiel ri tzij «nakaajolom, man xtuban
¨ chupam ri Apocanoj pa awanima» ri nukusax
¨
¨
lipsis 2:23, kıy chabal man kayew ta nqax chi
¨
¨
kiwach.
Ri kayew nqax chi kiwach
ja ri tzij
˜
«nakanoj pa a-rinones». Ruma ri xjal ri tzij
˜
«rinones»
rikin ri tzij «ri qitzij ko pa awanima». Chupam ri Deuteronomio 32:14 ri tzij
˜
«ruqanal ri ru-rinones
ri trigo» xban traducir
´ utz
¨ chi re ri trigo». Ja ka ri tzij «man
«ri mas
¨
nel ta nuchabal»,
ri kan kayew nqax pa jun
¨
¨
chik chabal, xjal rikin ri tzij «kayew nuban
´
¨ yichon» (Exodo 6:12).
chi nuwach
¿Achike ruma xjal ri tzij «ralkwal ri Israel» rikin ri tzij «israelitas»? Ri pa hebreo,
ri tzij «ralkwal» nchon chi kij ri achia chuqa
´ nkatzin kai tzij, jun
ixoqi. Ja ka ri pa ingles,
kichin ri achia chuqa jun kichin ri ixoqi. Toq
´ del Nuevo Mundo pa ingles
´ xuban
¨
ri Traduccion
traducir ri tzij «ralkwal ri Israel» xukusaj ri
tzij ri xa xe nchon chi kij ri achia. Ja ka rikin
ri contexto nqalajin chi ri tzij nukusaj ri hebreo nchon chi kij ri achia chuqa ri ixoqi.
´ ri xel pa 2013, kıy
¨
Ruma ri, chupam ri revision
¨ ri tzij «israelitas» ri nchon chi kij
mul xukusax
´
ri achia chuqa ixoqi (Exodo 1:7; 35:29; 2 Re´ tzij pa hebreo ri man kayes 8:12). E ko mas
¨
´ chi re richin mas
´
yew ta xuban kan ri ingles
¨
nqax chawach.
´ textos ri
¿Achike ruma wakami e ko mas
achiel poemas kibanon? Ruma ja ri rubanik
¨ kıy
¨ peraj chi re ri Loqolaj
¨ Wuj ri naxtzibax
¨ yeukusax
¨ wakami,
bey mul. Chi ke ri chabal
´
jun chi ke ri mas nkatzin chupam jun poema,
ja ri rubanik yeawakaxaj ri tzij. Ja ka ri pa he´ ruqij ja ri rubanik kinukun ki ri
breo ri mas
naoj.
´
´
Wakami, e ko mas capıtulos pa versos kibanon richin
¨
¨
nkikut ri rubanik xetzibax ri nabey mul
Each will devour the flesh
of his own arm,
21 Ma·nasseh will devour
Ephra·im,
And Ephra·im Ma·nasseh.
Together they will be against
Judah. c
In view of all this, his anger
has not turned back,
But his hand is still stretched
out to strike. d
Woe to those who enact
harmful regulations, e
Who constantly draft
oppressive decrees,
2 To deny the legal claim of
the poor,
To deprive the lowly among
my people of justice, f
10
9:17 1 Or “their orphans.”
Isa 8:3, 4
Isa 10:24
h 2Ki 17:6
i De 28:45, 63
2Ki 17:22, 23
j 2Ki 18:19, 24
k Am 6:2
l 2Ch 35:20
m 2Ki 17:24
n 2Ki 19:11, 13
o 2Ki 17:5
plunder
And to trample
mud in the s
7 But he will not
this way
And his heart
scheme this
For it is in his
annihilate,
To cut off man
not a few.
8 For he says,
‘Are not my pr
kings? j
9 Is not Calno k j
Carche·mish
Is not Hamath
Is not Sa·mari
Damascus? p
2Ki 18:9, 10
p 2Ki 16:8, 9
10:2 1 Or “And orph
“punishment.” 2 Or “
1 DE DICIEMBRE, 2015
29
¨
Ri kaka xyaox pe chupam
´
´
ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles
Question 4
Question 9
Is the Bible scientifically
accurate?
Why do humans suffer?
A
“The swift do not always win the race, nor do the mighty
win the battle, nor do the wise always have the food,
nor do the intelligent always have the riches, nor do
those with knowledge always have success, because
time and unexpected events overtake them all.”
[Page 727]
“All the streams flow into the sea, yet the sea is not full.
To the place from which the streams flow, there they
return so as to flow again.”
Ecclesiastes 1:7
Ecclesiastes 9:11
[Page 924]
“Through one man sin entered into the world and death
through sin, and so death spread to all men because
they had all sinned—.”
[Page 916]
“There is One who
dwells above the
circle of the earth.”
Isaiah 40:22
Ab. After the Babylonian exile, the name of
the 5th month of the Jewish sacred calendar
and the 11th month of the secular calendar.
It ran from mid-July to mid-August. It is not
mentioned by name in the Bible; it is simply
referred to as “the fifth month.” (Nu 33:38;
Ezr 7:9)—See App. B15.
Abib. The original name of the first month of
the Jewish sacred calendar and the seventh
month of the secular calendar. It means
“Green Ears (of Grain)” and ran from midMarch to mid-April. After the Jews’ return
from Babylon, it was called Nisan. (De 16:1)
—See App. B15.
Abyss. From the Greek word abys·sos, meaning “exceedingly deep” or “unfathomable,
boundless.” It is used in the Christian Greek
Scriptures to refer to a place or condition of
confinement. It includes the grave but is not
limited to it.—Lu 8:31; Ro 10:7; Re 20:3.
Achaia. In the Christian Greek Scriptures, the
Roman province of southern Greece with its
capital at Corinth. Achaia included all of the
Peloponnese and the central part of continental Greece. (Ac 18:12)—See App. B13.
Adar. After the Babylonian exile, the name of
the 12th month of the Jewish sacred calendar and the 6th month of the secular calendar. It ran from mid-February to mid-March.
(Es 3:7)—See App. B15.
Adultery. Voluntary sexual intercourse by a
married man or woman with someone other
than his or her mate.—Ex 20:14; Mt 5:27;
19:9.
Alabaster. The name of small perfume jars
originally made of a stone found near Alabastron, Egypt. Such containers were usually made with a narrow neck that could
be sealed to prevent any of the precious
perfume from leaking. The stone itself also
came to be known by the same name.—Mr
14:3.
Alamoth. A musical term meaning “Maidens;
Young Women,” probably alluding to the soprano voices of young women. It was likely
used to indicate that a musical piece or ac-
“He stretches out the northern sky over empty space,
suspending the earth upon nothing.”
Job 26:7
Glossary of Bible Terms
Romans 5:12
[Page 1512]
“For this purpose the Son of God was made manifest,
to break up the works of the Devil.”
[Page 989]
1 John 3:8
[Page 1632]
“The whole world is lying in the power of the wicked
one.”
1 John 5:19
[Page 1635]
1715
TRANSGRESS; TRANSGRESSION–WADI
gans used as a religious symbol for many
centuries before Christ. “Torture stake” conveys the full intent of the original word,
since Jesus also used the word stau·ros to
indicate the torture, suffering, and shame
that his followers would face. (Mt 16:24; Heb
12:2)—See STAKE.
Transgress; Transgression. To overstep a
stated law; the act of overstepping a law. It
is synonymous with “sin” in the Bible.—Ps
51:3; Ro 5:14.
Tree of life. A tree in the garden of Eden. The
Bible does not indicate that it had inherent
life-giving qualities in its fruit; instead, it
represented God’s guarantee of everlasting
life to those he would allow to eat of its fruit.
—Ge 2:9; 3:22.
Tree of the knowledge of good and bad. A
tree in the garden of Eden that God used as
a symbol of his right to set the standards for
mankind as to what is “good” and what is
“bad.”—Ge 2:9, 17.
Tribute. Payment by one State or ruler to another as a mark of submission, in order to
maintain peace or to gain protection. (2Ki
3:4; 18:14-16; 2Ch 17:11) The word is also
used for a personal tax on individuals.—Ne
5:4; Ro 13:7.
True God, the. A rendering of the Hebrew expression for “the God.” In many cases, this
use of the definite article in Hebrew serves
to distinguish Jehovah as the only true God
in contrast to false gods. The rendering “the
true God” carefully preserves the full meaning of the Hebrew expression in such contexts.—Ge 5:22, 24; 46:3; De 4:39.
Trumpet. A wind instrument made of metal,
used for signaling and for music. According
to Numbers 10:2, Jehovah gave instructions
for making two silver trumpets that would
be used to sound specific signals for summoning the assembly, for breaking camp,
or for proclaiming war. These likely were
straight trumpets, unlike the curved “horns”
that were actually made from animal horns.
Trumpets of unspecified construction were
also included among the musical instruments at the temple. The sound of trumpets
often symbolically accompanies the proclamation of Jehovah’s judgments or other significant events of divine origin.—2Ch 29:26;
Ezr 3:10; 1Co 15:52; Re 8:7–11:15.
Turban. A cloth wrapped around the head
and worn as a headdress. The high priest
companiment was to be executed at a high
register.—1Ch 15:20; Ps 46:Sup.
Alpha and Omega. Names of the first and last
letters of the Greek alphabet; they are used
together three times in Revelation as a title
for God. In these contexts this expression
means the same as “the first and the last”
and “the beginning and the end.”—Re 1:8;
21:6; 22:13.
Altar. A raised structure or platform made of
dirt, rocks, a block of stone, or wood covered with metal on which sacrifices or incense were offered in worship. In the first
room of the tabernacle and of the temple,
there was a small “altar of gold” for offering
incense. It was made of wood covered with
gold. A larger “altar of copper” for burnt
sacrifices was located outside in the courtyard. (Ex 27:1; 39:38, 39; Ge 8:20; 1Ki 6:20;
2Ch 4:1; Lu 1:11)—See App. B5 and B8.
Amen. “So be it,” or “surely.” The word comes
from the Hebrew root word a·man, which
means “to be faithful, trustworthy.” “Amen”
was said in agreement to an oath, a prayer,
or a statement. In Revelation, it is used as
a title for Jesus.—De 27:26; 1Ch 16:36; Re
3:14.
Angels. From the Hebrew mal·akh and the
Greek agge·los. Both words literally mean
“messenger” but are rendered “angel” when
referring to spirit messengers. (Ge 16:7;
32:3; Jas 2:25; Re 22:8) Angels are powerful spirit creatures, created by God long
before the creation of mankind. They are
also referred to in the Bible as “holy myriads,” “sons of God,” and “morning stars.”
(De 33:2; Job 1:6; 38:7) They were not made
with the ability to reproduce their own kind
but were created individually. They number well over a hundred million. (Da 7:10)
The Bible indicates that they have personal
names and distinct personalities, yet they
humbly refuse to receive worship, and most
even avoid disclosing their names. (Ge 32:
29; Lu 1:26; Re 22:8, 9) They have different
ranks and are assigned a variety of roles,
including serving before Jehovah’s throne,
conveying his messages, intervening in be-
wore a turban of fine linen, with a gold plate
tied to its front with a blue cord. The king
wore a turban under his crown. Job used the
expression figuratively when he likened his
justice to a turban.—Ex 28:36, 37; Job 29:
14; Eze 21:26.
U
Unclean. May refer to being physically dirty
or to breaking moral laws. In the Bible,
though, the word often refers to what is not
acceptable, or not clean, according to the
Mosaic Law. (Le 5:2; 13:45; Mt 10:1; Ac 10:
14; Eph 5:5)—See CLEAN.
Undeserved kindness. A Greek word with
the central idea of that which is agreeable
and winsome. The word is often used to refer to a kind gift or a kind manner of giving. When referring to the undeserved kindness of God, the word describes a free gift
given generously by God, with no expectation of repayment. Thus, it is an expression of God’s bounteous giving and generous love and kindness toward humans. The
Greek term is also rendered by such expressions as “favor” and “kind gift.” It is given
unearned and unmerited, motivated solely
by the generosity of the giver.—2Co 6:1; Eph
1:7.
Unleavened. Referring to bread that is made
without leaven.—De 16:3; Mr 14:12; 1Co 5:8.
Urim and Thummim. Objects used by the
high priest in a manner similar to the use of
lots to determine the divine will when questions of national importance needed an answer from Jehovah. The Urim and Thummim
were put inside the high priest’s breastpiece
when he entered the tabernacle. Their use
seems to have ceased when the Babylonians
destroyed Jerusalem.—Ex 28:30; Ne 7:65.
V
Vow. A solemn promise made to God to perform some act, make some offering or gift,
enter some service, or abstain from certain
things not unlawful in themselves. It carried
the force of an oath.—Nu 6:2; Ec 5:4; Mt
5:33.
Vow offering. A voluntary offering that accompanied certain vows.—Le 23:38; 1Sa
1:21.
W
Wadi. The valley or bed of a stream that is
usually dry except during the rainy season;
the word may also refer to the stream itself.
Some streams were fed by springs and were
therefore perennial. The wadi is referred to
1692
19
Tzij ri e ko chupam
¨
ri Loqolaj Wuj
E ko textos chupam ri nkiya kiqalajrisa¨
¨
xik 20 kutunık chi rij ri Loqolaj Wuj.
Jun diccionario ri nuya kiqalajrisaxik ri tzij
¨
e ko chupam ri Loqolaj Wuj.
8:26-39
5:21- 43
8:40-56
Capernaum (?)
Heals the blind and speechless
9:27-34
Nazareth
Rejected again in his hometown
13:54-58
Third tour of Galilee; expands work
by sending out apostles
9:35–11:1
Herod beheads John the Baptist;
Herod perplexed by Jesus
14:1-12
6:14-29
9:7-9
14:13-21
6:30- 44
9:10-17
6:6-13
9:1-6
GA
LI
LE
CI
E
6:14-21
Exposes human traditions
15:1-20
7:1-23
Heals Syrophoenician woman’s
daughter; feeds 4,000 men
15:21-38
7:24–8:9
Magadan
Gives no sign but sign of Jonah
15:39–16:4
8:10-12
978
Asa: 41 years
950 B.C.E.
L IS
Nazareth
PO
Probably Capernaum
937
7:1
Jehoshaphat: 25 years
To Jerusalem
(for Passover)
Jehoram: 8 years
c. 905
898
ARA
900 B.C.E.
Jehoash: 40 years
Activity at the Sea of Galilee
4
Capernaum
c. 906
5
Bethsaida
Chorazin
913
Ahaziah: 1 year
Queen Athaliah: 6 years
Jordan River
2
3
Tzijonem, recuadros chuqa
´
mas naoj ri nkatzin chi ke ri
¨
tijoxela chi rij ri Loqolaj Wuj.
980
Abijah (Abijam): 3 years
Bethsaida
Gadara
Phoenicia; Decapolis
997
Rehoboam: 17 years
Capernaum
Magadan
Tiberias
6:22-71
GAD
´
Apendice A
1000 B.C.E.
6:1-13
CA
6:45-56
Says he is “the bread of life”;
many are stumbled and leave
Region of the Gerasenes
Chart: Prophets and Kings of
Judah and of Israel
Kings of Southern Two-Tribe
Kingdom of Judah
Tiberias
14:22-36
A6
Mt. Hermon
Tyre
6:1-5
Galilee
NE side Sea of Galilee; People try to make Jesus king;
Gennesaret
he walks on sea; heals many
Sidon
8:4-18
8:22-25
5:1-20
Capernaum (?);
Apostles return from preaching
NE side Sea of Galilee tour; Jesus feeds 5,000 men
Map 3B
JOHN
NI
LUKE
4:1-34
4:35- 41
8:28-34
9:18-26
Capernaum
32, after
Passover
MARK
8:18, 23-27
Sends demons into swine
Heals woman’s flow of blood;
resurrects Jairus’ daughter
OE
MATTHEW
13:1-53
Calms a storm from the boat
Probably Capernaum
PH
EVENT
Jesus gives Kingdom illustrations
Gadara region
DE
32, near
Passover
(Joh 6:4)
PLACE
Capernaum area
Sea of Galilee
DA
RA
31 or 32
GA
TIME
A
¿Achike nqetamaj chupam
¨
ri Ruchabal ri Dios?
1
Tiberias
Plain of
Gennesaret
Magadan
858
(Also called Lake of Gennesaret and Sea of Tiberias)
Sea of Galilee
1
6
N
Calms a storm from the boat
850 B.C.E.
2
Sends demons into swine
3
Feeds 5,000 men
4
Walks on sea
5
Feeds 4,000 men
6
Traditional location of Sermon on the Mount
Amaziah: 29 years
829
Joel
Uzziah (Azariah): 52 years
1754
800 B.C.E.
Ri evangelios achiel ri rucholajem
¨
xebanataj
Profetas chuqa
¨
qatoy taq tzij
AVERAGE TEMPERATURE
B14
Trade and Commerce
Linear Measures
Span
(3 handbreadths)
22.2 cm / 8.75 in.
3
20°C
68°F
Barley
IYYAR
14 Late Passover
Dry season
begins,
mostly clear
skies
Wheat
6 Festival of Weeks
(Pentecost)
Summer heat,
clear air
Wheat,
early figs
TAMMUZ
Heat increases,
heavy dews in
areas
First
grapes
AB
Heat reaches
maximum
Summer
fruits
ELUL
Heat continues
Dates,
grapes,
and figs
TISHRI
(ZIV)
3
1
10°C
50°F
Jordan swells
from rains,
melting snow
MAY
Reed (6 cubits)
2.67 m / 8.75 ft
0°C
32°F
14 Passover
15-21 Unleavened Bread
16 Offering of firstfruits
SEPT.
Homer ( 1 cor / 10 ephahs)
220 L / 200 dry qt
(ABIB)
AUG.
Cor ( 10 baths / 60 hins)
220 L / 58.1 gal
Hebrew Calendar
NISAN
JULY
Handbreadth
(4 fingerbreadths)
7.4 cm / 2.9 in.
JUNE
Fingerbreadth
( 1 ⁄4 handbreadth)
1.85 cm / 0.73 in.
2
APR.
Dry Measures
B15
1
Long reed (6 long cubits)
3.11 m / 10.2 ft
Liquid Measures
SIVAN
Cubit
2
OCT.
Long cubit
(7 handbreadths)
51.8 cm / 20.4 in.
1 Roman stadium
⁄ Roman mile
1 8
CHISLEV
TEBETH
SHEBAT
ADAR
MAR.
Short cubit
38 cm / 15 in.
FEB.
Omer ( 14 ⁄ 5 cabs)
2.2 L / 2 dry qt
Cubit (2 spans /
6 handbreadths)
44.5 cm / 17.5 in.
JAN.
Seah (3 1 ⁄ 3 omers)
7.33 L / 6.66 dry qt
VEADAR
¨
¨
Etabal o pajbal
25 Festival of Dedication
˙ 185 m / 606.95 ft
Cab
1.22 L / 1.11 dry qt
Quart
1.08 L / 0.98 dry qt
Summer ends,
early rains
begin
Plowing
Light rains
Olives
(BUL)
DEC.
Ephah (3 seahs /
10 omers)
22 L / 20 dry qt
1 Trumpet blast
10 Day of Atonement
15-21 Festival of Booths
22 Solemn assembly
HESHVAN
NOV.
Hin ( 12 logs)
3.67 L / 7.75 pt
Log ( 1 ⁄ 12 hin)
0.31 L / 0.66 pt
(ETHANIM)
Fathom
1.8 m / 6 ft
Bath (6 hins)
22 L / 5.81 gal
14, 15 Purim
Intercalary month added
seven times in 19 years
Rain increases,
frost,
mountain
snows
Flocks
wintered
Maximum cold,
rainy,
mountain
snows
Vegetation
developing
Cold weather
lessens, rain
continues
Almond
blossoms
Frequent
thunder and
hail
Flax
Ri cholqij hebreo
30°C
86°F
´
Apendice B
¨
Mapas, wachibal chuqa
¨
samajibal richin natijoj awi.
¨
Ri wuj rubi Job chuqa ri Salmos xetzibax
¨ o richin kow yesikıx.
¨ Ruma ri,
richin yebixax
´
ri Traduccion del Nuevo Mundo achiel poemas
rubanon chi ke. Ja ri rubanik nqalajin ri ru¨ ri pa nabey mul chuqa richin
banik xetzibax
yaruto chi man namestaj ta ri naoj. Ruma ri
´ xelesax
¨ pa 2013, ri Proverchupam ri revision
¨
bios, ri El Cantar de los Cantares chuqa kıy
´
capıtulos chi ke ri wuj kichin ri profetas, ke ri
¨ chi rij
chuqa kibanik xban chi ke. Jun tzetbal
´
ri ja ri Isaıas 24:2. Ri rubanik kinukun ki ri
´ ruchuqa ri naoj
naoj yetoon richin nkiya mas
¨ xtuchuqa nuqalajrisaj chi majun jun winaq
¨
¨
¨
kol ri chuwach royowal ri Dios. Toq ri winaq
¨ chi ri texto ri achiel poema rubanon,
xtutzet
¨
xtqalajin chuwach
chi ri tzibanel xerukamu´ richin xuya
luj ri tzij ruma xukusaj ri poesıa
´ rejqalem ri runaoj ri Dios.
mas
¨
Ri pa hebreo ko mul kayew nqax chawach
achike texto banon prosa chuqa verso chi ke.
¨ chi
Ruma ri toq yeajunumaj ri Biblias, natzet
e ko textos ri man junan ta banon chi ke. Ri
¨ na ri ruba¨ utz
¨ nkitzet
traductores ko chi utz
¨
nik xtkiban kan chi re. Ko mul ri texto yeru¨ taq tzij chukusaj tzij kichin poemas, kambal
´ rejqalem
qa tzij ri kiximon ki richin nuya mas
ri naoj.
´ del Nuevo Mundo pa ingles
´ ko
Ri Traduccion
jun kaka peraj chupam. Ri peraj ri yaon pe pa
nabey taq ruxaq chi re ri jujun wuj. Chupam
´ kejqalem
ri peraj ri e yaon pe ri naoj ko mas
´
chupam jujun capıtulo.
Achiel chupam ri El
Cantar de los Cantares, ri jun peraj ri, yaruto
¨ achike ri najin nchon
richin nqalajin chawach
chuqa jampe toq nchon.
¿Achike rubanik xetoon ri manuscritos
¨ ri Traduccion
´ del
originales toq xchojmirisax
´
Nuevo Mundo pa ingles? Toq xban nabey mul
´ del Nuevo Mundo xukusax
¨ ri texto
ri Traduccion
´
masoretico hebreo chuqa ri texto griego ri-
chin ri Westcott y Hort, jun texto ri janila ru¨ chi kij ri manuscritos majun
qij. Ri tijonık
¨
paal ta qa, ruma ri wakami e ko textos chu¨ Wuj ri mas
´ e qalajrinaq
¨ pe.
pam ri Loqolaj
´
Chuqa wakami e nikon pe mas manuscritos
´ peraj chi re ri Rollos del
pa griego chuqa mas
¨ ta qij yeatzet.
¨
Mar Muerto ri majun wi nyaox
¨ chi ke ri manuscritos ri wakami yatikır
¨
Kıy
¨
yeatzet pa akematzib. Ke ri man kayew ta
¨ achike traduccion
´
yeajunumaj chuqa natzet
´
¨
ri mas utz rubanon. Ruma wakami man kayew
¨ ri Comite´ de Traduccion
´ de la
ta chik yeatzet,
Biblia del Nuevo Mundo, xerunikoj jujun chi
´
¨ chi
ke ri versıculos.
Ja ri xbanon chi xkitzet
¨
nkatzin yechojmirisax jujun texto.
Achiel chupam ri 2 Samuel 13:21, ri Septua¨ chi
ginta griega nubij: «Man xrajo ta xuban
´ ri rukajol, ruma jaxbison ranima ri Amnon,
nila nrajo chuqa ruma rija ri nabey rukajol»
´
(La Biblia griega: Septuaginta). Ri Traduccion
del Nuevo Mundo majun wi e ruyaon ta el ri tzij
´
ri ruma majun ko ta chupam ri texto masoretico. Ja ka chupam ri Rollos del Mar Muerto
e ko ri tzij ri. Ruma ka ri, wakami nawıl¨ chu´ del Nuevo Mundo pa ingles
´ ri
pam ri Traduccion
¨ el
xel pa 2013. Chuqa ruma ri, wakami xyaox
woo mul ri rubi ri Dios chupam ri Nabey wuj
¨ ri texrichin ri Samuel. Chuqa ruma xenikox
¨
tos griegos xqalajin chi xkatzin xjalox ri rubanik kicholoban ki ri naoj e ko chupam ri
¨ ri achike xeMateo 21:29 ka 31. Ruma ri, kıy
¨ xeban ruma ri nkibij ri manuscritos,
jalox,
man xa xe ta ruma ri nubij jun texto maestro
griego.
¨ chupam ri TraducRuma ri ronojel ri xejalox
´ del Nuevo Mundo pa ingles,
´ wakami mas
´
cion
¨
nqax chawach chuqa man kayew ta chik nasi¨ Wuj jun rusipanık
¨
kij. Qitzij na wi, ri Loqolaj
ri Dios, ri nrajo nchon pe qikin.
1 DE DICIEMBRE, 2015
31
¨
¨
KUTUN IK CHI RIJ RI LOQOL AJ WUJ
¨
¿La yojtikır nqetamaj ri qitzij
chi rij ri Dios?
¨
¨
Ri Dios choynaq pe kikin ri winaq. Rija xukusaj ri lo¨
qolaj ruchuqa richin xuya pe ri runaoj pa kijolom ri
¨
achia xetziban ri Loqolaj Wuj (2 Pedro 1:20, 21).
¨
¨
Ruma ri, roj yojtikır nqetamaj chi rij ri Dios toq nqasi¨
kij ri Loqolaj Wuj (tasikij Juan 17:17 chuqa 2 Timoteo 3:16).
¨
¨
¨
Chupam ri Loqolaj Wuj, ri Dios kıy achike nukut chi
¨
¨
qawach chi rij rija. Nutzijoj achike ruma xojruban,
¨
¨
achike xtuban chi qawach apo chuqa ri rubanik nrajo
rija chi nqakwaj ri qakaslem (Hechos 17:24-27). Ri
´
¨
Jehova nrajo chi roj nqetamaj ri qitzij chi rij rija (tasikij 1 Timoteo 2:3, 4).
¿ACHIKE RUMA RI DIOS NRAJO CHI
NQETAMAJ RI QITZIJ? TASIKIJ JUAN 17:3
We nawajo
´
nawetamaj mas,
tatzeta ri tanaj
1 chi re re wuj re. Re
ja ri ruqalajrisanela
´
ri Jehova e banayon
¿Achike nurayibej ri Dios chi kij
ri yekanon ri qitzij?
¨
Chuqa nawıl chupam
ri www.jw.org/cak
¿ACHIKE
¨
NUKUT
¨ RI
LOQOL AJ WUJ?
Tibana utzil titaqa pe chwe ri wuj
¨
¨
¿Achike nukut ri Loqolaj Wuj?
¨
PA CHABAL BIAJ ´
DIRECCION ´
¨
Ri Jehova majun ntzukun ta tzij. Rija xutaq pe ri Je´
¨
¨
sus, ri Rukajol, richin xukut ri qitzij chi qawach. Ruma
¨
¨
ri, ri winaq ri yekanon ri qitzij nkinimaj ri xukut ri Je´
¨
sus (Juan 18:37). Ja ri ri winaq nrajo ri Dios chi yeyaon ruqij (tasikij Juan 4:23, 24).
´
¨
¨
Ri Satanas rubanon chi e kıy winaq man nketamaj
¨
ta ruwach ri Dios, ruma ri tzukun taq tzij rubanon chi
¨
rij (2 Corintios 4:3, 4). Ri winaq ri man nkajo ta ri qitzij, kiniman ri tzukun taq naoj (Romanos 1:25). Wa´
¨
¨
kami, pa millon ri winaq nkıl ri qitzij chi rij ri Dios toq
¨
nkitijoj ki chi rij ri Loqolaj Wuj (tasikij Hechos 17:11).
¨
Richin nataq el, tatzeta ri ruxaq 2
Taqasaj re revista
re chuqa ri¨ chaqa
chik e elenaq
nabey.
Re man
¨
natoj ta
p
Tasikij¨ ri
Loqolaj Wuj´ pa
Internet, m¨ as
100 ¨chabal
nawıl
Katok chupam ri
www.jw.org/cak
o tabana
escanear
ri
´
codigo
wp15 12/01-CQ
150914
s
n
o
¨
XTAW IL ¨KIQALAJRISAXIK CHAQA CHIK
KUTUN IK PA INTERNET

Documentos relacionados