RI LOQšOL ¨ AJ WUJ
Transcripción
RI LOQšOL ¨ AJ WUJ
34567 1 D E D ICIEM BRE , 2 0 1 5 QONOJEL ¨ YOJTIKIR NQAX ¨ CHI QAWACH ¨ RI LOQOLAJ WUJ 34567 ˙ Vol. 1, No. 23 DECEMBER 1, 2015 ¨ Ronojel ik nelesax ¨ 52.946.000 revistas PA 251 CHABAL 1 DE DICIEMBRE, 2015 Monthly CAKCHIQUEL Ri wuj RI NYAON RUTZIJOL jun ¨ revista ri banon richin nyaox ruqij ri ´ ¨ Jehova, ri Dios nimalaj ruqij pa ruwi ronojel. Chuqa jun wuj ri ¨ nukuquba kikux ri winaq ruma nuya rutzijol chi ri Rajawaren ri ¨ Dios, ri ko chi kaj, xtuchup yan ¨ ¨ ruwach ri itzelal chuqa xtuban jun ¨ tikasas ulew chi re ri Ruwachulew. ¨ ¨ Chuqa nuban chi ri winaq ´ nkikuquba kikux chi rij ri Jesus, ri ¨ Ruqatoy Tzij ri Rajawaren ri Dios ¨ ¨ ¨ chuqa ri xkam richin roj nqıl qakaslem man kisel ta. Re wuj re majun nuto ta chuqa majun itzel ta ´ ¨ nchon chi rij polıtica. Chuwach re ¨ ´ wuj re, ri Loqolaj Wuj ja ri ri ko mas ¨ ruqij. Re xtikirisax pe rubanik pa 1879. ¿Ka ko nawajo nawetamaj ¨ ¨ o nakul jun atijonık chi rij ri ¨ Loqolaj Wuj ri man tojon ta? Katok chupam ri www.jw.org/cak o katziban el chupam re ´ direccion re. ´ ´ Richin MEXICO CHUQA CENTROAMERICA ´ Congregacion Cristiana de los Testigos ´ de Jehova, A.R. Apartado Postal 895 ´ ´ 06002 Mexico, D.F., Mexico ¨ ´ Richin nawıl ki-direccion ri sucursales ri e ko ronojel ruwachulew katok chupam ri www.jw.org/cak/richin-yachon-qikin. ¨ TZIJONEM RICHIN TIJONIK ˇ 1-7 DE FEBRERO RUXAQ 8 ´ Ri Jehova nchon pe qikin ˇ 8-14 DE FEBRERO RUXAQ 13 ¨ Jun Loqolaj Wuj ri napon pa awanima ¨ ´ Chi kipam re kai tzijonem re xtqatzet chi ri Jehova pa mil ¨ ¨ yan chi juna choynaq pe kikin ri rusamajela pa jalajoj taq cha¨ ¨ ´ bal. Chuqa xtqatzet achike rubanik ri Traduccion del Nuevo ¨ Mundo ruyaon ruqij rubi ri Dios chuqa rubanon chi ri winaq ¨ nketamaj ri rusujun ri Dios chi qawach apo. ˇ 15-21 DE FEBRERO RUXAQ 18 Pa rubeyal tqakusaj ri qaq ¨ ¨ Ri yojtikır yojchon jun sipanık ri ruyaon ri Dios chi qe. Re tzijonem re xtuqalajrisaj achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon, achike xtqabij chuqa ri rubanik xtqabij. Chuqa xkojruto ¨ ´ richin xtqakam qanaoj chi rij ri Jesus. Ke ri xkeqakusaj ri qatzij ¨ richin xtqaya ruqij ri Dios chuqa xkeqato ri winaq. ˇ 22-28 DE FEBRERO RUXAQ 23 ´ Ri Jehova xkaruchajij ¨ ´ ¨ Ruma qonojel yojyawaj, ¿la xtqoyobej chi ri Jehova xtuban jun ¨ milagro richin xkojraqomaj achiel xuban ri ojer kan? ¿Achike ko ¨ ¨ ¨ chi nqatzet nabey toq nyaox jun qanaoj chi rij jun aqomanık? ¨ Re tzijonem re xtuya kiqalajrisaxik re kutunık re chuqa xtuya ¨ qanaoj richin xtqetamaj achike xtqaban. ˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙˙ ¨ Ri Loqolaj Wuj ukusan ja ri La Biblia en ´ Kaqchikel Central, Sociedad Bıblica de Guatemala, 2003. Toq man ja ta re, yaon el rubi ¨ ri Loqolaj Wuj kikin tzib. Ja re ri tzib chuqa ri ´ yeel chi tzij: TNM Traduccion del Nuevo Mundo ´ de las Santas Escrituras, 2013 pa ingles; CO Nuevo Testamento en Cakchiquel ´ Occidental, Sociedad Bıblica Internacional, 1996; CR Ri Caca Retal Tzij Richin Ri Ka Nimajaval Jesucristo, Sociedad Americana richin Biblia, 1954. Ri tzij chojmirisan el kitzibaxik, banon el chi ke achiel nkibij ri ¨ ¨ Acuerdos chi kij ri chabal. Chuqa e ko tzij qeq (xaq) banon el chi ke richin nyaon kejqalem. The Watchtower is published monthly by Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. 5 2015 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania. CHAQA CHIK TZIJONEM ¨ ¿La nkatzin nqasikij ri Loqolaj Wuj? 3 ¨ ¨ Jun wuj ri jebel nqax chawach 4 ¨ ¨ To ık chi rij ri Loqolaj Wuj 6 Ri ruchojmirisaxik ´ ´ ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles 28 ¨ ¨ Kutunık chi rij ri Loqolaj Wuj 32 ¨ RI TZIJONEM RI KO PE CHUWACH ¿La nkatzin nqasikij ¨ ri Loqolaj Wuj? ¨ ¨ «Ri Biblia jun wuj ri janila etaman ruwach chuqa nukusax ¨ ¨ ri pa nimabal taq kux. Ja ka majun nukusax ta pa China.» (LIN, DE CHINA) ¨ ¨ «We man yeqax ta chi nuwach ri loqolaj taq wuj ri ¨ ´ yeukusax ri pa hinduismo, ri nu-religion, ¿achike rubanik ¨ xtqax chi nuwach ri Santa Biblia?» (AMIT, DE LA INDIA) «Ninya ruqij ri Biblia ruma jun ojer wuj chuqa wetaman ´ ¨ ¨ chi ja ri ri wuj ri mas nkiloq ri winaq ronojel ruwachulew. ´ Ja ka majun bey nutzeton ta jun.» (YUMIKO, DE JAPON) ¨ winaq ¨ nkiya ruqij ri Biblia, staChi ronojel ruwachulew, e k ıy ¨ winaq ¨ nbape majun kan ta ketaman ri nubij. Ri pa Asia e k ıy ¨ ¨ nataj ri kikin. Ja ka man xa xe ta rije, chuqa nbanataj kikin ¨ ri pa taq tinamıt¨ akuchi (ape) etaman ruwach ¨ ri winaq ri Biblia. ¨ Rikin ba nakutuj qa chawach, «¿achike nkatzin ninsikij ri ¨ Wuj yaruto richin ¨ ri Loqolaj Biblia?». Ri nawetamaj ri nukut ¨ xtawıl re: ˙ Kikotem pa akaslem ¨ ˙ Yeasol ri kayewal pa awachoch ¨ ˙ Napaba awi chi kiwach ri kayewal ´ ¨ ¨ ˙ Mas utz xtakwaj awi kikin ri winaq ¨ ˙ Pa rubeyal xtakusaj ri pwaq ¨ aj Japon ´ rubi Yoshiko xrajo xretamaj achoj chi Ko jun ixoq ¨ rij nchon ri Loqolaj Wuj, ruma ri xusikij ruyon. ¿Achike xrıl¨ chupam? Rija nubij: «Ri Biblia xiruto richin xinwetamaj achike ruma oj ko chi ruwachulew chuqa xinwetamaj chi ko jun ¨ kaslem chi qawach apo. Wakami janila kikotem ninna». Ri Amit ri achin xqatzijoj yan kan, xusikij chuqa ri Biblia. Rija ¨ ri xinsikij. Ri naoj chupam ri Binubij: «Janila xqa chi nuwach ¨ blia nkatzin chi ke konojel winaq». ¨ ´ ¨ e rutoon richin mas ´ utz ¨ Ri Loqolaj Wuj pa millon chi winaq ¨ ¨ rubanon ri kikaslem. Rat chuqa utz nasikij richin natzet achike rubanik yaruto. Yojtikı̈r nqı̈l kikotem pa qachoch We nawajo nawetamaj ´ ¨ mas chi rij ri toık nuya ¨ ri Loqolaj Wuj, tasikij ri wuj Yojtikı̈r nqı̈l kikotem pa qachoch. Re ja ri ruqalajrisanela ´ ri Jehova e banayon. ¨ Chuqa nawıl chupam ri www.jw.org/cak. 1 DE DICIEMBRE, 2015 3 ¨ ¨ Jun wuj ri jebel nqax chawach ¨ ¨ JEBEL NQAX CHAWACH ¨ Wuj yeruya utzilaj ¨ taq naoj ri yojkiRi Loqolaj ¨ to richin yeqasol ri kayewal yeqıl¨ ri jujun qij. 4 RI NYAON RUTZIJOL ¨ yeqax chawach. ¨ Ri naoj ri jebel Tqatzeta kai ruma. Jun, ruma ri naoj man yerukusaj ta tzij ri man ¨ ta yeaqalajrisaj. Pa rukexel ri yerukusaj yatikır ¨ yetzij ri rukulun chi qe yeqakusaj chuqa yojtikır qaqalajrisaj. Ri kayew taq naoj yerutzijoj pe kikin tzij ri yeqakusaj ronojel qij. ¨ ri Jesus ´ xukusaj ri rubanik kiJun tzetbal, ¨ ¨ naoj ri yeapon kaslem ri winaq richin xerukut pa awanima. Re nqalajin chupam ri rutzijonem ´ xuya pa jun juyu, ri ko chupam ri capıtulo 5 ka 7 ¨ chi re ri Mateo. Jun etamanel chi rij ri Loqolaj ¨ Wuj xubij chi ri «tzijonem ri yeruya utzilaj taq naoj» ri «man xa xe ta nunojisaj ri ajolom chi tzij, ¨ nakwaj ri akaslem». Stape re yaruto richin utz ¨ nasikij ri tzijoxa pa jun 15 o 20 minutos yatikır ´ Richin nawetamaj mas chi rij ri ciencia chuqa ri ¨ Loqolaj Wuj, tatzeta ri wuj Ri Nyaon Rutzijol richin ri 1 de junio, 2015, ´ rubi ¿La ko mas ruqij ¨ ri ciencia chuwach ri ¨ Loqolaj Wuj? ¨ Chuqa nawıl chupam ri www.jw.org/cak. 34567 1 DE JUNIO, 2015 ´ ¿LA KO ¨ MAS RUQIJ RI ¨ CIENCIA CHUWACH RI LOQOL AJ WUJ? ˘ Digital Vision Ltd/age fotostock ¨ Wuj jun ojer wuj. Xtikirisax ¨ pe rutziRi Loqolaj baxik pa jun 3.500 juna kan, pa Oriente Medio. Chupam kan ri juna ri, ri pa China nqaton wi tzij ¨ tzij ri mas ´ ri ijatzul rubi Shang, ja ri ri qatbal ojer ri etaman chi rij. Jun mil juna chi kij rije, ri ¨ pe ri budismo. (Tatzeta ri recuadpa India xtikır ¨ Wuj».) ro «Rubanik ri Loqolaj ¨ we man kayew Jun wuj xtkatzin chi ke ri winaq ¨ ¨ taq naoj. ta nqax chi kiwach chuqa yeruya utzilaj ¨ ¨ Ri Loqolaj Wuj ja ri ri nuban. Nuya kiqalajrisa¨ chi rij ri kaslem. xik ri kutunık ¨ ronojel ri juna e qaxnaq ¨ pe, e ko Jun tzetbal, ¨ winaq ri nkajo nketamaj achike ruma oj ko chi ru¨ re ko chuwachulew. Ri ruqalajrisaxik re kutunık ´ pam ri kai nabey taq capıtulos chi re ri nabey wuj ¨ Wuj: Genesis. ´ chupam ri Loqolaj Chi ri nubij chi ¨ ri «pa rutikiribal», pa mil millones juna kan, xkoje pe ri kajulew, ri chumila chuqa ri Ruwachulew ´ (Genesis 1:1). Chi rij ri nutzijoj achike rubanik ¨ xkoje ri kaslem chuwach ri Ruwachulew, chuqa achike rubanik xekoje ri chikopi, ri che chuqa ri ¨ winaq. Nubij chi ronojel ri eqal qal xebekoje. Chuqa nutzijoj achike ruma xban ri kajulew. ¨ Rubanik ri Loqolaj Wuj ¨ ˙ Ri Biblia e ko 66 loqolaj taq wuj chupam. ´ ´ ˙ E ko tzijonem, pixa, profecıas, poesıas, proverbios, bix chuqa cartas chupam. ¨ ˙ Ri rutzibaxik xukwaj 1.600 juna, xtikır pe pa juna ´ 1513 toq majani tpe ri Jesus chi ruwachulew, xbekis ´ pa taq juna 98 toq man ko ta chik ri Jesus. ˙ E 40 achia xetziban. Ja ri Dios xbin chi ke ri ko chi xkitzibaj. ¨ taq naoj xerunem ri, nel akux chi kij ri nimalaj ¨ ´ ya ri Jesus, stape man nimalaj ta taq tzij xerukusaj. ¨ Wuj qitzij Ri tzijonem e ko chupam ri Loqolaj ¨ ja ri jun chik ruma man kayew ta e banatajnaq, ¨ nqax chi qawach. Ko jun enciclopedia nubij chi ri ¨ Loqolaj Wuj «ntzijon chi kij ri oyowal (chaoj), ru¨ xechakon chuqa ri kolotajık ¨ banik xechakataj, ¨ xkoyobej ri winaq». Ruma ri tzijonem e ko chu¨ ¨ kikin ri winaq. ¨ pam, nqax chi qawach ri xbanataj ¨ ¨ Re man kayew ta yeqax chi qawach chuqa nkikut ¨ ¨ utzilaj taq naoj chi qawach (Romanos 15:4). ¨ KONOJEL YETIKIR NKOJE JUN KIKIN ¨ ¨ Richin nqax chawach jun wuj, ko chi tzibatal ¨ ¨ pa jun chabal ri nqax chawach. Wakami, xa ba ¨ Wuj yatikır ¨ nawıl¨ achike na ri atinamit, ri Loqolaj ¨ ¨ pa jun chabal ri nqax chawach. ¿Achike tooyon chi ke ri rubanon? ´ ¨ Wuj xtzibax ¨ kan pa Ri traduccion. Ri Loqolaj hebreo, arameo chuqa pa griego. Ruma xa xe ¨ ri chabal ¨ ri, man e kıy ¨ ta wi winaq ¨ yexeukusax ¨ ¨ ¨ tikır yesikin. Ronojel ri juna e qaxnaq pe, e kıy traductores kiyaon pe kanima richin nkiqasaj ri ¨ Wuj pa mas ´ chabal. ¨ Matyox chi re ri kisaLoqolaj ¨ maj, wakami, ri Loqolaj Wuj nawıl¨ ronojel o xa ¨ Re nel chi tzij chi jun peraj pa jun 2.700 chabal. ´ Richin nawetamaj mas ¨ chi rij ri Loqolaj Wuj, tasikij ri wuj La Biblia y su mensaje. Re ja ri ru´ qalajrisanela ri Jehova e ¨ banayon. Chuqa nawıl chupam ri www.jw.org/es. La Biblia Y SU MENSAJE ¨ Ri Loqolaj Wuj nuya qitzij ¨ kiqalajrisaxik ri kutunık chi rij ri kaslem ´ 90 % chi ke ri winaq ¨ chi ruwachulew yetikır ¨ mas ¨ nkisikij pa kichabal. ¨ Wuj xtzibax ¨ nabey Ri rujachik. Toq ri Loqolaj ¨ samajibal ¨ ri man yeyaloj ¨ ta, achiel mul xeukusax ri papiro chuqa ri tzum. Richin man nbekis ta ri ¨ mul naoj ko chupam, nkatzin wi nban copiar kıy ¨ ¨ chi qabaj. Ri copias ri janila wi jotol kajıl, ruma ¨ ta xetikır ¨ xeloqon. Ja ka ruma ri ri man e kıy ¨ imprenta ri xutzuk pe ri jun achin rubi Gutenberg, ri pa jun 550 juna kan, ri rujachik ri Loqo¨ Wuj aninaq ¨ xbe pa jotol. ¨ Wakami, rikin ba, laj ¨ Wuj e banon imprijun 5.000 millones ri Loqolaj mir. ¨ pa nimabal ¨ Majun chik jun ta wuj ri nukusax ¨ ¨ taq kux ri kan kıy chabal banon traducir chuqa ¨ Wuj. Qitzij na banon imprimir achiel ri Loqolaj ¨ ¨ nkoje kikin. wi, ri wuj ri konojel winaq yetikır ¨ ¨ toık. ¨ Stape ko mul kayew nqax chawach, ko kıy ¨ ¨ ¿Achike ri toık ri? ¿Akuchi (ape) nawıl wi? Tqatzeta chupam ri jun chik tzijonem. 1 DE DICIEMBRE, 2015 5 ¨ ¨ Toık chi rij ri Loqolaj Wuj Tabana chi re chi rat yatapon nabey mul pa jun ti¨ Natzet ¨ chi ri winaq, ¨ ri banobal, ¨ ri wain namıt. ¨ ¨ chuqa ri pwaq nukusax chi ri, man achiel ta ri atzeton rat. Qitzij na wi, xtsach akux. ¨ Wuj rikin ba Toq xtasikij nabey mul ri Loqolaj ¨ ke ri xtana. Achiel ta yatapon pa jun ojer tinamıt ¨ ri majun atzeton ta. Nawetamaj chi kij e kıy wi¨ achiel ri filisteos; chuqa chi kij ojer taq banaq, ¨ achiel ri naretz ¨ (naqachij) atzyaq. Chuqa nobal, ¨ rubi mana, ´ chuxtawetamaj chi rij jun kaxlanway ´ ¨ qa jun pwaq rubi dracma (Exodo 16:31; Josue´ 13:2; 2 Samuel 3:31; Lucas 15:9, CR). Rikin ba ro¨ ¨ nojel ri xtsach chawach. Toq at ko pa jun tinamıt ri majun wi atzeton ta, janila xtamatyoxij ri ko ¨ xkaruto. Ke ri chuqa rikin ri Loqolaj ¨ jun winaq ¨ ¨ Wuj, ¿narayibej yatoox richin nqax chawach? ¨ ¨ RI TOIK XYAOX OJER KAN ¨ pe rutzibaxik ri Loqolaj ¨ Wuj pa juna Toq xtikır ´ 1513, toq majani tpe ri Jesus chi ruwachulew, ¨ yan toık ¨ chi ke ri winaq ¨ richin nqax ri Loxyaox ¨ ¨ ´ ri nabey qolaj Wuj chi kiwach. Achiel ri Moises, ¨ ukway bey pa kiwi ri israelitas, xerutzijoj ri pixa ri e ko wi kikin chupam kan ri qij ri (Deuteronomio 1:5). Jun mil juna chi rij ri, ka e ko wi tijonela chi rij ¨ Wuj. Ri pa juna 455 toq majani wi tpe ri Loqolaj ´ xkimol ¨ ´ ri Jesus chi ruwachulew, jun molaj judıos ´ ¨ ki pa Jerusalen. Chuqa e ko wi e kıy akwala ki¨ ri wuj richin ri rukin. Ri tijonela «xkisikij jebel ¨ pixa ri Dios, y kan xkiqaxaj chi kiwach ri winaqi ´ achike nel chi tzij» (Nehemıas 8:1-8). ¨ jun sa´ xuban Jun 500 juna chi rij ri, ri Jesus ¨ ri tijonela. Ruma maj ri junan ba rikin ri xkiban ¨ ri tijonel xbıx chi re (Juan 13:13). Rija xerutijoj ¨ Ko jun qij pa molaj chuqa chi kijujunal ri winaq. ¨ ¨ Ri xuya jun tzijonem chuwach jun molaj winaq. ´ ¨ tzijonem ri Sermon del Monte nbıx chi re. Ri wi¨ kan «achike la xkina» toq xkakaxaj (Mateo 5: naq 1, 2; 7:28, El Nuevo Testamento en Cakchiquel Cen˜ [Version ´ Popular]). Ri pa juna 33, tral y en Espanol 6 RI NYAON RUTZIJOL ´ xtzijon kikin e kai rutzeqelibey toq e beri Jesus ¨ ¨ pa jun tinamıt ¨ chunaqaj ri Jerunaq wi chi kaqan ´ ¨ ¨ ri Dios» chi kisalen. Rija «xusol rij ri ruchabal ¨ wach (Lucas 24:13-15, 27, 32). ´ xeok chuqa tijonel chi Ri rutzeqelibey ri Jesus ¨ rij ri Ruchabal ri Dios. Ko jun qij, jun achin aj ´ ri nsamaj ¨ pa qatbal ¨ tzij najin wi nusikij ri Etiopıa ¨ ´ Ruchabal ri Dios. Ri discıpulo Felipe xjel apo ri¨ kin richin xukutuj chi re: «¿Nqax ka chawach ri ¨ yatajin chi rusikixik?». Ri achin xubij chi manaq, ¨ ruma xa majun achike ta nqalajrisan chuwach. Ka ¨ ri, ri Felipe xuqalajrisaj chuwach ri najin nusikij (Hechos 8:27-35). ¨ ¨ RI TOIK NYAOX WAKAMI Achiel ri ojer kan, wakami, ri ruqalajrisanela ri ¨ chi rij ri Loqolaj ¨ Wuj pa Jehova´ yekitijoj ri winaq ´ ¨ ¨ mas 239 nimaq chuqa kokoj taq tinamıt (Mateo ´ beleje mi28:19, 20). Ronojel semana yekito mas ¨ ¨ llones ri winaq richin nqax ri Loqolaj Wuj chi ki¨ ¨ chi ke ri winaq ¨ ri e ko pa taq tinamıt ¨ wach. E kıy ¨ ¨ ri man nkikusaj ta ri Loqolaj Wuj. Ri tijonık ma¨ utz ¨ ta rajıl, ¨ nakul ¨ pa awachoch o xa jun nkutux ¨ nakul ¨ ba akuchi (ape) ri nawajo rat, chuqa utz ¨ pa oyonibal o pa jun kematzib. ¨ kachon rikin jun ruWe rat nawajo jun atijonık ´ Ke ri xtatzet ¨ chi ri Loqoqalajrisanel ri Jehova. ¨ ¨ ¨ laj Wuj man kayew ta nqax chawach. Xa xtatzet ¨ ¨ ¨ chi «utz nukusax richin tijonık, richin [...] nqalaj¨ chi re jun chik chi tujala rukaslem, chuqa ririsax ¨ achike rubanik jun kaslem choj. Richin chin nbıx ¨ nuban ¨ ronojel chi ri rusamajel ri Dios [...] ntikır ¨ ri utzilaj samaj» (2 Timoteo 3:16, 17). ˇ ¨ ¨ Utz naqasaj ri Loqolaj Wuj ¨ o nakutuj jun atijonık ri pa qakojlibal pa Internet, www.jw.org/es s ¨ ¨ Ri to ık nawıl pa Internet ¨ ¨ ¿Nawajo natzet achike nutzijoj ri Loqolaj Wuj? Katok chupam ri qakojlibal ´ www.jw.org/cak. Chupam ri nawetamaj mas ¨ ´ ¨ chi rij ri Loqolaj Wuj pa mas 700 chabal. ¨ ¨ Chuqa xtawıl kiqalajrisaxik re kutunık re: ¨ ´ Kutunık ri mas yeban ˇ ¿La ko jun qij xtkis ri tijoj poqonal? ˇ ¿Achike nyaon kikotem pa jun jay? ¨ ˇ ¿La ko jun qij xkekastaj ri kaminaqi? ´ ¨ (Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛ LIBROS CHUQA FOLLETOS) ¨ Toq nawıl jun kayewal pa akaslem ¨ ˇ ¿Achike naban we npo akux? ¨ ˇ Toq npo akux ruma ri pwaq ˇ Toq npo akux kuma ri awachalal ´ ¨ (Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛ REVISTAS) ¨ To ık richin pa awachoch ¨ ¨ ˇ Rat chuqa ri awachalal yixtik ır niw ıl kikotem ˇ Rubanik nakwaj awi kikin ri rute rutata ri akulaj ¨ ˇ Ri njalataj toq nkoje jun awalkwal ´ ¨ (Katok chupam WUJ CHUQA MAS SAMAJIBAL ˛ LIBROS CHUQA FOLLETOS) Naoj kichin ri alaboni chuqa xtani ¨ ¨ ˇ ¿Achike naban we ko jun nrajo nuban jun ¨ ¨ tzilaj banobal chawe? ¨ ¨ ˇ ¿Achike naban we ri awachibil yatkiyoq? ¨ ˇ ¿Achike naban we npe bis pa awanima? ˜ ´ (Katok chupam ENSENANZAS BIBLICAS ˛ ´ ¨ ˜ JOVENES. Re xtaw ıl pa espanol.) w Tatzeta ri video ¿Achike ruma nqatijoj qi chi rij ri LoqoLäj Wuj? chupam ri www.jw.org/cak w Tatzeta ri video ¿Achike rubanik jun tijonı̈k chi rij ri Loqoläj Wuj? chupam ri www.jw.org/cak ´ Ri Jehova nchon pe qikin BIX: 113, 114 «Rat xabij chwe chi katinwakaxaj ruma rat xkachon wikin.» (JOB 42:4) ¿ACHIKE XTABIJ? ´ ¿Achike ruma ri Jehova man kayew ta rubanik nchon pe qikin? ´ ¿Achike ruma ri Jehova ¨ ntikır nchon pe qikin stape ¨ ¨ ¨ ¨ roj winaq jalajoj taq chabal yojchon? ¿Achike ruma ri rutinamit ri ´ ¨ ´ Jehova xuban ri Traduccion del Nuevo Mundo? ¨ ri taqoxela chuqa ri winaq? ¨ ¿ACHIKE ruma ri Jehova´ xeruban Ruma nrajo chi rije chuqa nkina ri kikotem nuya ri kaslem (Sal¨ ri Jehova, ´ mo 36:9; 1 Timoteo 1:11, TNM). Ri nabey taqoxel xuban ´ ¨ ´ ja ri Jesus. Ri apostol Juan ri «chabal» xubij chi re (Juan 1:1; Apo´ nutzijoj wi chi re calipsis 3:14). Ri Jehova´ ntzijon wi rikin ri Jesus, ¨ (nunuk) chuqa ri nuna (Juan 1:14, 17; Colosenri achike nuchob ´ ¨ ses 1:15). Ri apostol Pablo nubij chi ri taqoxela yetzijon chi kiwach. ¨ Ri rubanik yechon rije man junan ta rikin ri rubanik yojchon roj (1 Corintios 13:1). ¨ retaman kiwach ¨ ´ chi taqoxela chu2 Ri Jehova´ jebel ri pa millon ¨ ¨ ¨ qa ri winaq e rubanon. Rija ntikır yerakaxaj chuqa nqax chuwach ´ ¨ ¨ ¨ ri pa millon chi chonık yeban el rikin, stape pa jalajoj taq chabal. Chuqa toq najin yojrakaxaj, rija nchon kikin ri taqoxela, nubij ri ¨ nuban ¨ ronojel ri ruma ri rubanik nchobon kisamaj. Ri Dios ntikır ¨ (tasikij Isaıas ´ chuqa ntzijon, man junan ta qikin roj 55:8, 9). ¨ Rija man kayew ta rubanik nchon pe qikin richin nqax chi qawach ri nubij. ¨ chi ri Jehova´ man kayew ta ri 3 Chupam re tzijonem re xtqatzet ¨ tzij yerukusaj, ruma nrajo chi nqax chi qawach ri nubij. Chuqa ´ 1-3. a) ¿Achike ruma qetaman chi ri rubanik nchon ri Jehova man junan ta qi¨ ¨ kin roj? b) ¿Achike xtqatzet chupam re tzijonem re? 8 ¨ chi rija nujal ¨ ri rubanik nchon pe qixtqatzet ¨ ja ri ri nkatzin chi qe. kin ruma nutzet ¨ RI DIOS NCHON PE KIKIN RI WINAQ Ri Jehova´ rikin ba ja ri ojer hebreo xuku´ Chuqa xukusaj saj richin xchon rikin ri Adan. ¨ ´ ri Sari chabal ri richin xchon rikin ri Moises, muel chuqa ri David. Rija xuya pe ri runaoj chi ke rije richin xkitzibaj kikin ri kitzij chuqa achiel yechon rije. Chuqa xekitzibaj ri tzij ri kan achiel xubij pe ri Jehova´ chuqa xkitzibaj ¨ rikin ri rutinamit. Ruma ri, ri Lori xbanataj ¨ Wuj ntzijon chi rij ri kikuqubabal ¨ kux, ri qolaj ¨ ¨ kajowabal chuqa ri kimak xekiban ri rusamaje¨ kan richin jun naoj chi la. Ronojel ri xetzibax ¨ qe roj (Romanos 15:4). ¨ hebreo xu5 Ri Jehova´ man xa xe ta ri chabal ¨ kusaj richin xchon kikin ri winaq. ¿Achike ¨ ruma? Ruma ri rubanik ri kaslem xa njalataj. Achiel toq xeel pe ri israelitas pa Babilonia, e ¨ chi ke rije yechon wi arameo. Rikin ba kıy ´ chuqa ri Esdras ruma ri ri Daniel, ri Jeremıas ¨ Wuj xkitzibaj pa arako peraj chi re ri Loqolaj meo.1 ¨ juna chi rij ri, ko jun qatoy ¨ tzij rubi 6 Kıy ¨ ¨ ¨ Ri Alejandro Magno xerumaj kan kıy tinamıt. ¨ ¨ ¨ ¨ xuban chi ri winaq ri pa taq tinamıt ri xerumaj kan xechon jun griego ri konojel nqax chi ki¨ ¨ judıos ´ xkikusaj apo ri griego ri. wach. E kıy ¨ Wuj ri xtziRuma ri, ri peraj chi re ri Loqolaj ¨ ¨ ´ bax pa hebreo xqasax pa griego. Ri traduccion ¨ chi re. Ja ri ri nabey trari Septuaginta xbıx ´ ¨ Wuj chuqa duccion xban chi rij ri Loqolaj 4 ´ 1 Ri Esdras 4:8 chuqa 7:12, ri Jeremıas 10:11 chuqa ri Daniel ¨ 2:4 xetzibax pa arameo. ¨ ´ 4. a) ¿Achike chabal xukusaj ri Jehova toq xchon rikin ´ ri Moises, ri Samuel chuqa ri David? b) ¿Achoj chi rij ntzi¨ jon ri Loqolaj Wuj? ´ 5. ¿Achike ruma ri Jehova man xa xe ta pa hebreo xchon ¨ kikin ri winaq? ¨ 6. ¿Achike ruma xqasax pa griego ri peraj chi re ri Loqo¨ ¨ laj Wuj ri xtzibax pa hebreo? ´ ruqij. Ri etamanela nkibij jun chi ke ri ko mas ¨ xebanon ri Septuaginta.1 (Tasichi e 72 winaq kij ri nabey nota.) E ko jujun chi ke ri xebanon ¨ traducir, ja ri Septuaginta chi jujun tzij xkiban ¨ chi re. Stape ke ka e ko ri man ke ri ta xkiban ¨ ´ ri, chi kiwach ri judıos ri yechon wi griego chu¨ ri Dios. qa ri nimanela, ri Septuaginta Ruchabal ´ xkoje chi ruwachulew, rikin 7 Toq ri Jesus ba xukusaj ri hebreo (Juan 19:20; 20:16; Hechos 26:14). Chuqa rikin ba xerukusaj jujun ´ wi yeukusax. ¨ Chuqa retzij pa arameo ri mas ´ taman wi ri ojer hebreo ri xkikusaj ri Moises chuqa ri profetas, ruma ri kiwuj rije ronojel se¨ ri pa taq sinagogas kuma ri judıos ´ mana xesikıx (Lucas 4:17-19; 24:44, 45; Hechos 15:21). Chu¨ chuqa ri griego chupam kan ri qij ri xukusax ´ Ja ka ri Loqolaj ¨ Wuj majun nubij ta qa ri latın. ¨ ri. ´ chi ri Jesus xerukusaj ri chabal ´ xechon 8 Ri nabey taq rutzeqelibey ri Jesus ¨ ¨ ¨ ri yehebreo. Toq rija xkam yan, e kıy winaq ¨ chon wi jun chik chabal xeok rutzeqelibey ri ´ (tasikij Hechos 6:1). Ke ri, eqal eqal, Jesus ´ ¨ nimanela xechon griego pa rukexel mas e kıy ´ wi nkikusaj ri hebreo. Ruma ja ri griego ri mas ¨ ri wuj xutzibaj ri Mateo, Marcos, Luri winaq, ¨ pa griego.2 (Tasicas chuqa ri Juan xetzibax kij ri rukan nota.) Ri cartas xerutzibaj ri Pablo chuqa jujun chik chi ke ri wuj e ko chupam ¨ Wuj xetzibax ¨ chuqa pa griego. ri Loqolaj 9 Toq ri xetziban ri Escrituras Griegas xkajo xkelesaj pe jun tzij chupam ri Escrituras ¨ 1 Ri tzij Septuaginta nel chi tzij «setenta». Nbıx chi ri traduc´ ¨ cion ri xtikirisax rubanik jun 300 juna toq majani wi tpe ri Cristo, chuqa xukwaj jun 150 juna rutzibaxik. Ri Septuaginta jun ´ traduccion ri janila ruqij. Ruma yeruto ri etamanela richin nqax ¨ chi kiwach ri tzij chuqa ri textos ri kayew yeqax pa hebreo. 2 E ko etamanela nkibij chi ri Mateo xutzibaj ri ruwuj pa hebreo, chuqa rikin ba kan rija chik xqasan pa griego. ¨ ´ 7. ¿Achike chabal xukusaj ri Jesus kikin ri rutzeqelibey? ¨ 8, 9. a) ¿Achike ruma e ko wuj chupam ri Loqolaj Wuj ¨ ¨ xetzibax pa griego? b) ¿Achike nukut ronojel ri chi qa¨ wach? 1 DE DICIEMBRE, 2015 9 ¨ ¨ ´ ¨ RI RUBANIK XQASAX RI LOQOLAJ WUJ PA MAS CHABAL RI TEXTO ORIGINAL ´ ´ GENESIS KA MALAQUIAS (pa hebreo chuqa pa arameo) ¨ XQASAX PA ELESAN PE CHUPAM SEPTUAGINTA GRIEGA RI TEXTO ORIGINAL ´ ´ GENESIS KA MALAQUIAS (pa griego) MATEO KA APOCALIPSIS (pa griego) ¨ Hebreas, xkikusaj ri Septuaginta ruma tzibatal ¨ ri tzij chuchik pa griego. Ri rubanik e tzibatal pam ri Septuaginta, ko mul man kan ta junan rikin ri ko chupam ri Escrituras Hebreas. Ruma ´ ka ri, stape xa ajmaki xebanon ri traduccion, ¨ ¨ ri wuj xekiban e ko chupam ri Loqolaj Wuj ri ¨ ronojel re chi nqakusaj wakami. ¿Achike nukut ¨ ¨ ´ majun jun qawach? Chi chuwach ri Jehova, ¨ ¨ ´ ¨ ¨ chabal chuqa tinamıt mas utz chuwach jun chik (tasikij Hechos 10:34). ¨ yan chi ri Jehova´ nujal ¨ ri 10 Wakami xqatzet ¨ rubanik nchon pe qikin ruma nutzet chi ja ri ri nkatzin. Rija man nubij ta chi qe chi tqeta¨ richin nqetamaj ruwach ¨ maj jun chik chabal ´ (tasikij Apocalipsis 7:9, 10. Ri Zacarıas 8:23 ¨ yan tasikij chupam ri nota).1 Chuqa xqatzet ´ chi ri Jehova xerukusaj achia richin xkitzibaj ri runaoj, ja ka xuya qij chi ke chi xkitzibaj achiel rubanik yechon rije. ¨ RI DIOS NUCHAJIJ RI RUCHABAL ¨ winaq ¨ jalajoj ¨ taq chabal ¨ yojchon. StaRoj ¨ nchon pe qikin. Rija pe ke ri, ri Jehova´ ntikır ¨ qasan pa jalajoj ¨ taq rubanon chi ri Ruchabal 11 ´ ´ 1 Zacarıas 8:23, (TNM): «Ja re ri rubin ri Jehova ri ko pa kiwi ¨ ri taqoxela: ‹Xtbanataj ka chi chupam ri qij ri, lajuj achia richin ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ronojel ri kichabal ri tinamıt xtkichap (xtkitzam), ja, xtkichap ´ ¨ rutzyaq jun achin judıo, chuqa xtkibij: «Qitzij na wi, roj xkojbe ¨ iwikin, ruma qakaxan chi ri Dios ko iwikin rıx»›». ¨ ´ 10. ¿Achike nuban ri Jehova richin nchon pe qikin? ´ ¨ ¨ 11. ¿Achike ruma ri Jehova ntikır nchon pe kikin ri winaq, ¨ ¨ stape jalajoj taq chabal yechon? 10 RI NYAON RUTZIJOL ¨ Jun tzetbal, ¨ chupam ri Loqolaj ¨ Wuj xa chabal. ´ nawıl¨ ri e ko ri pa chaxe kayoxi rutzij ri Jesus ¨ bal xukusaj rija (Mateo 27:46; Marcos 5:41; 7: ¨ chi ri rutzij ri Jesus ´ xe34). Ri Jehova´ xuban ¨ ¨ ´ tzibax chuqa xeqasax pa griego chuqa pa mas ¨ Chuqa ri Ruchabal ¨ ri Dios man xchup chabal. ¨ ¨ chi ri judıos ´ ta ruwach, ruma ri Dios xuban ¨ ¨ chuqa ri nimanela xkiban kıy ru-copias. Ri co¨ pa jalajoj ¨ taq chabal. ¨ Jun 400 pias ri xeqasax juna chi rij ri Cristo, jun tzibanel xubij chi ri ¨ ri si´ e qasan chik pa kichabal rutzij ri Jesus ´ rios, egipcios, indios, persas, etıopes chuqa ´ ¨ mas chik tinamıt. ¨ pe, e ko winaq ¨ ki12 Ronojel ri juna e qaxnaq ¨ ¨ ¨ kanon rubanik nkichup ruwach ri Loqolaj Wuj chuqa kiyaon kayewal pa kiwi ri xeqasan jun ¨ o ri yejachon. Jujun tzetbal. ¨ Toq chik chabal ¨ ¨ ´ jun 300 juna tkam ri Jesus, jun qatoy tzij aj ¨ ¨ ¨ ruwach Roma xubij chi tchupux ri Loqolaj Wuj. Jun 1.200 juna chi rij ri, jun achin rubi ¨ Wuj pa inWilliam Tyndale xuqasaj ri Loqolaj ´ gles. Rija xubij chi we ri Dios xtusipaj chik ba ¨ chi stape jun ala ri nsamaj ¨ rukaslem, xtuban ´ ¨ ¨ pa juyu xtqax mas ri Loqolaj Wuj chuwach rija ¨ ¨ taq ke chuwach jun sacerdote. Toq ri ukway ¨ taq kux xkiya kayewal pa bey pa nimabal ruwi, ri Tyndale ko chi xel el ri pa Inglaterra ri¨ ri traduccion ´ chuqa richin nuban ¨ chin xukıs ¨ taq bey xkajo xekiimprimir. Stape ri ukway ¨ ¨ ¨ ¨ 12. ¿Achike xkiban ri winaq richin xkajo xkichup ruwach ¨ ri Loqolaj Wuj? ¨ NAWIL ´ PA MAS ¨ NQASAX PA ´ ¨ MAS CHABAL ´ Version Latina Antigua Vulgata latina ´ Traduccion del Nuevo Mundo ´ Edicion revisada de 2013 VERSIONES ´ PA INGLES Tyndale 2.800 ¨ chabal King James ¨ ri traduccion ´ xuban ¨ ri poroj ri copias xekıl, ¨ ¨ Tyndale e kıy winaq xesikin. Toq xeqax ri juna, ¨ chuqa xporox. ¨ Ja ka ri ruri Tyndale xkamisax ´ ¨ traduccion majun xkis ta ruwach. Ja ri xuku¨ toq xban ri traduccion ´ pa ingles ´ rubi King sax ´ del Rey Jacobo) (tasiJames Version (Version kij 2 Timoteo 2:9). ´ ojer taq ru13 Qitzij na wi, jujun chi ke ri mas ¨ Wuj, e ko versıculos ´ copias ri Loqolaj ri kijalon ¨ ba ki. E kıy etamanela e kinikon (kinukun) pa mil chi ke ri ojer taq manuscritos chuqa traducciones. ¿Achike kitzeton? Chi xa xe jun ka´ yoxi ok versıculos ri kijalon ba ki. Chuqa man kan ta jampe kijalon ki, ruma ri man kijalon ta ¨ Wuj. Ri tijoxela ri qitzij ri naoj nuya ri Loqolaj ¨ Wuj, ko pa kankajo nketamaj chi rij ri Loqolaj ¨ nima chi kan Ruchabal wi ri Dios ri ko kikin ´ 40:8).1 (Isaıas ¨ kıy ¨ mul xkajo xkichup ¨ ru14 Stape ri winaq ¨ ¨ ¨ wach ri Loqolaj Wuj, wakami yojtikır nqıl¨ pa ´ 2.800 chabal. ¨ Man ko ta chik jun wuj ri mas ¨ chabal ¨ qasan wi. Stape e kıy ¨ winaq ¨ kan kıy ¨ man nkinimaj ta chi ko ri Dios, ri Loqolaj Wuj ´ ko kikin ri winaq. ¨ Qitzij na wi, e ko ja ri ri mas 1 Tatzeta ri tzijonem La Biblia, una historia de supervivencia, chupam ri La Atalaya, 1 de noviembre, 2009. Tatzeta chuqa ri ´ ´ ´ apendice A3 chupam ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles ri chojmirisan chik. 13. ¿Achike kitzeton ri etamanela toq kinikon ri ojer taq manuscritos? ¨ ¨ ¨ ¨ 14. ¿Pa jarupe chabal yojtikır nq ıl ri Loqolaj Wuj wakami? ´ ri man kan ta utz ¨ kibanon o jujun traduccion kayew ba yeasikij. Ja ka konojel nkitzijoj ri ¨ taq rutzijol chuqa jun kaslem man kiutzilaj sel ta. ´ NKATZIN WI JUN KAKA TRADUCCION ¨ moloj tijoxela chi rij ri Ri pa 1919, jun kool ¨ ¨ rukux samajel y Loqolaj Wuj xbeok ri «kuqul ¨ nowinaq» (Mateo 24:45, CR). Chupam ri juna ´ ri mas ´ xu¨ rukux samajel ja ri ingles ri, ri kuqul kusaj kikin ri nimanela. Wakami, ri qawuj ri ye¨ pe ri kuqul ´ ¨ rukux samajel nawıl¨ pa mas ruban ¨ ¨ 700 chabal. Achiel xbanataj rikin ri griego ri ´ ja ri ri mas ´ nukusax ¨ ojer kan, wakami ri ingles ¨ chuqa pa taq kayij. Chuqa ja ri pa taq tijobal ¨ ri mas ´ etaman chi ronori jun chi ke ri chabal jel ruwachulew. Ruma ri, ri qawuj, nabey ye´ ka ri yeqasax ¨ pa jalajoj ¨ taq chaban pa ingles, ¨ bal. 16 Ronojel ri qawuj yeqakusaj chupam ri Lo¨ Wuj e elesan pe ri naoj e ko chupam. Pa qolaj ´ pa ingles ´ ri mas ´ xujun 60 juna kan, ri version ¨ ja ri Version ´ richin ri Rey Jacobo. Ri trakusax, ´ duccion ri xban pa juna 1611, ruma ri yerukusaj ojer taq tzij chuqa kayew nqax pa ajolom. Chupam ri ojer taq manuscritos pa mil mul 15 ¨ 15. a) ¿Achike rubanik jalatajnaq pe ri qawuj ri pa 1919 ka wakami? b) ¿Achike ruma ri qawuj nabey yeban pa in´ gles? 16, 17. a) ¿Achike wi ri nkatzin chi re ri rutinamit ri ¨ Dios? b) ¿Achike xban richin xyaox ri nkatzin chi re? c) ¿Achike wi ri nrajo ri qachalal Knorr? 1 DE DICIEMBRE, 2015 11 ´ ri, nawıl¨ rubi ri Dios, ja ka chupam ri version ¨ ta mul nawıl. ¨ Chuqa ko naoj ri man man kıy ´ ¨ kan ta utz kibanon chupam chuqa e ko mas ´ versıculos ri man e ko ta chupam ri ojer taq ´ traducciones pa manuscritos. Chuqa e ko mas ´ ri ke ri kibanon. ingles 17 Ri rutinamit ri Dios nkatzin wi jun ru´ ri mas ´ tzaqat ¨ chuqa man kayew ta traduccion ¨ ¨ jun molaj qanqax chawach. Ruma ri xekanox ¨ ¨ Wuj. chalal richin xkiban traducir ri Loqolaj ¨ ´ ´ de Chi re ri molaj ri xbıx Comite de Traduccion la Biblia del Nuevo Mundo. Rije pa waqi peraj ´ ri pa taq juna 1950 xkelesaj ri ki-traduccion ¨ pe chi kichuqa 1960. Ri nabey peraj xyaox ¨ ¨ pa 2 de agosto, 1950, pa jun niwach ri winaq ¨ mamolojriıl. Ri qij ri, ri qachalal Knorr xubij ¨ Wuj ri chi ri qachalal nkatzin jun ki-Loqolaj ´ ¨ mas tzaqat chuqa man kayew ta nqax cha¨ wach. Ke ri man kayew ta nketamaj ri qitzij chi ¨ Wuj ri ko ta chi man karij ri Dios. Ri Loqolaj ¨ yew ta nasikij chuqa nqax chawach, achiel ri ´ Ri qawuj xkitzibaj ri rutzeqelibey ri Jesus. ´ del Nuechalal Knorr nrajo wi chi ri Traduccion ¨ ¨ vo Mundo yeruto e kıy ri winaq richin nketamaj ¨ ´ ruwach ri Jehova. ¨ ri 18 Ri rurayibal ri qachalal Knorr xbanataj ´ pa 1963. Chupam ri juna ri, ri Traduccion del Nuevo Mundo de las Escrituras Griegas Cristianas ´ espanol, ˜ ´ holannawıl¨ chik pa aleman, frances, ´ italiano chuqa portugues. ´ Ri pa 1989, ri des, ¨ ¨ Molaj Ukway taq Bey xuban jun oficina richin ¨ ri qachalal ri yeqasan jun chik chabal ¨ ri yetoox ¨ ¨ Loqolaj Wuj. Ri oficina ri xyaox akuchi (ape) ¨ nban rukojlem ri qasamaj. Ri pa 2005 xyaox ¨ ¨ ¨ qij chi nqasax ri Loqolaj Wuj ri pa taq chabal ¨ ri nelesax chik ri wuj Ri Nyaon Rutzijol. Ronojel ¨ chi wakami, ri Traduccion ´ del Nuevo ri xuban ¨ ´ 130 Mundo nawıl ronojel o jun peraj pa mas ¨ chabal. ´ del Nuevo Mundo mas ´ yan 60 19 Ri Traduccion ¨ ´ ¨ juna telesax pa ingles. Ronojel ri juna e qaxnaq ´ ¨ pe, ri ingles jalatajnaq pe. Ruma ri xkatzin ¨ ri traduccion ´ ri. Ri pa 5 chuqa xchojmirisax ´ ¨ pa 6 de octubre, 2013, mas e 1.400.000 winaq ¨ ¨ 31 tinamıt xekoje o xkitzet pa Internet ri reu´ anual numero ´ nion 129. Chupam ri molojriıl¨ ri jun chi ke ri qachalal ri ko chupam ri Molaj ¨ taq Bey xuya apo chi kiwach ¨ Ukway ri qacha´ ´ ri lal ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles ¨ Konojel janila xekikot chuqa e xchojmirisax. ¨ kıy xeoq toq ko chik pa kiqa. Ri xeyaon ri tzi´ ri. Konojel xqalajonem xkikusaj ri traduccion ¨ chi man kayew ta nqax chawach. ¨ jin chi kiwach Chupam ri jun chik tzijonem xkojchon chi rij ri ¨ Wuj ri chuqa ru-traduccion ´ pa mas ´ Loqolaj ¨ chabal. ¨ ¨ ´ 18. ¿Achike xtoon richin nqasax ri Loqolaj Wuj pa mas ¨ chabal? ¨ 19. a) ¿Achike xbanataj ri pa 2013? b) ¿Achike xtqatzijoj chupam ri jun chik tzijonem? ¿ACHIKE NEL CHI TZIJ? ´ ¨ Ri Jehova man kayew ta rubanik nchon kikin ri winaq ¨ ´ richin nqax chi kiwach ri nrajo nubij. Rikin ri Adan xukusaj ri ojer ¨ hebreo, ja ka wakami xa ba achike chabal nukusaj richin nchon pe ´ ¨ qikin. Ri mas nrajo rija ja ri nqax chi qawach ri rurayibal, ri nuna ¨ chuqa ri nrajo chi nqaban ¨ Jun Loqolaj Wuj ri napon pa awanima ¨ y ko ruchuqa.» «Ri ruchabal¨ ri Dios kas (HEBREOS 4:12, CR) ´ ¨ chi qe chi yojtikır ¨ yojchon. Chuwach ¨ ¨ RI JEHOVA xuban ri tikasas ´ ´ ulew pa Eden, ri Dios xubij chi re ri Adan chi tuya kibi ri chikopi. ´ xukusaj ri ruchabal ¨ richin xuya kibi ri chikopi, jun biaj Ri Adan ¨ ´ ¨ ri kan utz xuban chi ke (Genesis 2:19, 20). Ri rusamajela ri Dios ¨ richin nqaya ruqij ri Jehova´ chuqa richin nqaqakusan ri qachabal ¨ Wuj pa jalatzijoj rija. Wakami qakusan richin qaqasan ri Loqolaj ¨ ¨ ¨ joj taq chabal chuqa richin yeqato ri winaq richin nketamaj ru¨ ´ wach ri Jehova. ¨ ¨ Wuj, e ko 2 Wakami kıy traducciones e banon chi rij ri Loqolaj ´ ¨ ¨ ri mas utz banon chi ke chuqa e ko ri manaq. Ri qachalal ri xeba´ del Nuevo Mundo nkajo wi nkiban ¨ jun traduccion ´ non ri Traduccion ¨ ri tzaqat rubanik. Ruma ri xkisamajij re oxi naoj re: Jun, nkinimi´ ri jarupe risaj rubi ri Dios chuqa nkiya kan chupam ri traduccion ¨ numul nawıl¨ chupam ri original (tasikij Mateo 6:9). Kai, toq utz ¨ ¨ ban, chi jujun tzij nkiban traducir; ja ka toq xa man nqax ta, ja ri naoj ri nkiya kan. Oxi, nkikusaj tzij ri man kayew ta yeasikij ´ ´ 1. a) ¿Achike samaj xuya ri Jehova chi re ri Adan? b) ¿Achike rubanik kikusan ¨ ri kichabal ri rusamajela ri Dios? ´ 2. a) ¿Achike naoj xkisamajij ri qachalal ri xebanon ri Traduccion del Nuevo ¨ Mundo? b) ¿Achike xtqatzet chupam re tzijonem re? BIX: 37, 116 ¿ACHIKE XTABIJ RAT? ¿Achike ruma nkatzin chi ¨ ri rubi ri Dios nyaox el chi kipam ri traducciones yeban ¨ chi rij ri Loqolaj Wuj? ¨ ¿Achike ruma xnikox rupam ´ ri Traduccion del Nuevo Mundo? ¨ ¿Achike nkibij ri winaq ri ´ yesikin ri Traduccion del Nuevo Mundo? 13 ´ 8: chuqa yeqax pa ajolom (tasikij Nehemıas 8, 12).1 Ri ruqalajrisanela ri Jehova´ e qasama¨ Wuj pa jin ri oxi naoj ri toq qaqasan ri Loqolaj ´ ¨ mas 130 chabal. Chupam re tzijonem re xtqa¨ achike rubanik xesamajıx ¨ ri naoj ri toq tzet ¨ ´ xchojmirisax ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ´ chuqa toq qasan pa jalajoj ¨ taq chabal. ¨ ingles ¨ JUN LOQOLAJ WUJ RI NUNIMIRISAJ RUBI RI DIOS ¨ kikin Ri pa hebreo, ri rubi ri Dios ntzibax ¨ ¨ makaji tzib. Ri biaj ri nawıl chi kipam e kıy ¨ pa hebreo ri ojer kan, nuscritos ri xetzibax achiel ri Rollos del mar Muerto. Chuqa nawıl¨ chi kipam jujun chi ke ri ru-copias ri Septuaginta ri xeban pa taq juna 200 toq majani tpe ri ¨ winaq ¨ ´ ka juna 100 chi rij ri Jesus. ´ E kıy Jesus ¨ ¨ nsach kikux toq nkitzet chi ri rubi ri Dios kıy mul ko chi kipam ri ojer taq manuscritos. 4 Nqalajin ka chi ri rubi ri Dios ko chi nko¨ Wuj. Stape ke ri, kıy ¨ traje chupam ri Loqolaj 3 ´ ´ 1 Tatzeta ri tzijonem «Como escoger una buena traduccion de la Biblia» chupam ri La Atalaya richin ri 1 de mayo, 2008. ´ ´ Chuqa tatzeta ri apendice A1 chupam ri Traduccion del Nuevo ´ Mundo pa ingles ri xel pa 2013. ¨ ¨ 3, 4. a) ¿Akuchi (ape) nawıl rubi ri Dios ri pa chabal ¨ hebreo? b) ¿Achike kibanon kıy traducciones chi re rubi ri Dios? 14 RI NYAON RUTZIJOL ¨ ri pa 1901 ducciones kelesan kan. Jun tzetbal, ¨ ri American Standard Version. Ri jun xelesax ´ version ri ko wi rubi ri Dios chupam. Ri pa ¨ ri Traduccion ´ del Nuevo Mundo de 1950 xelesax ´ ri ko las Escrituras Griegas Cristianas pa ingles chuqa rubi ri Dios chupam. Ja ka ri pa 1952 ¨ jun edicion ´ revisada chi re ri American xelesax ´ ri majun chik ruStandard Version. Ri edicion kamon ta pe rubi ri Dios. ¿Achike ruma? ¨ ri traductores man utz ¨ ta nuRuma chi kiwach ¨ ¨ kusax rubi ri Dios. E kıy traducciones pa in´ chuqa pa mas ´ chik chabal, ¨ kelesan kan ri gles rubi ri Dios. ¨ nuqasaj jun wuj pa jun chik 5 Toq jun winaq ¨ ko chi nretamaj achike nrajo rajaw ri chabal, ´ Ri rawuj, ke ri nuya qa chupam ri traduccion. ¨ ´ ¨ textos jaw ri Loqolaj Wuj, ja ri Jehova. E kıy ¨ rija ko ruqij ri rubi. Chu¨ chi chuwach nkikut ¨ nketamaj chuqa nkiya qa nrajo chi ri winaq ´ ruqij ri rubi (Exodo 3:15; Salmo 83:18; 148: ´ 42:8; 43:10; Juan 17:6, 26; Hechos 13; Isaıas 15:14). Ruma ri janila nkatzin chi ri rubi ri ¨ chi kipam ri traducciones. Ri JehoDios nyaox ´ ¨ ¨ mul xtzibax ¨ kan ri rubi chi va xuban chi kıy kipam ri ojer taq manuscritos (tasikij Eze5. ¿Achike ruma nkatzin chi ri rubi ri Dios nkoje chupam ¨ ri Loqolaj Wuj? ¨ ¨ «¡Jun nimalaj sipanık nawakaxaj ri nchon ´ pe ri Jehova pa ¨ achabal!» quiel 38:23). Ruma ka ri toq ri traductores ¨ nkelesaj el rubi ri Dios chupam ri Loqolaj ´ Wuj, xa nkiqasaj ruqij ri Jehova. ´ tzetbal ¨ chi qawach ¨ 6 Wakami ko mas chi ri ¨ rubi ri Dios ko chi nkoje chupam ri Loqolaj ´ Wuj. Chupam ri edicion de 2013 chi re ri Tra´ del Nuevo Mundo pa ingles ´ nawıl¨ 7.216 duccion ´ mul rubi ri Dios. Nel chi tzij waqi mul mas ¨ ¨ chuwach ri nabey. Ri woo mul xyaox pe chupam ri 1 Samuel 2:25, 6:3, 10:26 chuqa 23:14, 16. ¿Achike ruma? Ruma chupam ri Rollos del ¨ pe chi kiwach ¨ mar Muerto ri xa ka ri ba tyaox ¨ ri textos ri ko rubi ri Dios chi kiri winaq, pam.1 (Tasikij ri nabey nota.) Ri jun chik mul ¨ pe chupam ri Jueces 19:18 toq utz ¨ utz ¨ xyaox ¨ yan e kıy ¨ ojer taq manuscritos. xenikox 7 Ri qitzij taq nimanela ketaman chi ko ruqij ¨ ri nqax chawach ri nel chi tzij rubi ri Dios. Ri ´ biaj Jehova nel chi tzij «Rija nbanon chi nba¨ nataj».2 (Tasikij ri rukan nota.) Ri ojer kan, ri´ ¨ 1 Ri Rollos del mar Muerto mil juna mas e ojer chuwach ri tex´ ¨ ´ to hebreo masoretico ri xukusax richin xban ri Traduccion del Nuevo Mundo. 2 E ko jujun etamanela ja ri chuqa nkibij chi rij rubi ri Dios. ´ 6. ¿Achike ruma ri rubi ri Dios ko waqi mul mas chupam ´ ri edicion revisada, 2013? ´ 7, 8. ¿Achike nel chi tzij rubi ri Jehova? chin nkiya ruqalajrisaxik ri rubi ri Dios, ri qa´ wuj nkelesaj pe ri naoj chi rij ri Exodo 3:14. ´ del Nuevo Mundo, ri ruChupam ri Traduccion ¨ xkibeok ri niwajo rın ¨ nota ri texto nubij: «Rın ´ del Nuevo Mundo pa chi xkibeok». Ri Traduccion ´ ingles, juna 1984, xubij chi ri Jehova´ nbeok ¨ ri rusujun.1 Ja ka ri nrajo rija richin nbanataj ´ revisada richin ri 2013 xubij: «Ri ri edicion rubi ri Dios man xa xe ta nel chi tzij chi rija ¨ richin nbanataj ¨ ri rusujun. nbeok ri najowataj ¨ chi ruChuqa nel chi tzij chi rija nuban ´ nbeok ri najowataj ¨ richin xtbanataj ¨ creacion ¨ ri rusujun». (Tatzeta ri wuj Toık richin nqax ¨ ri Ruchabal¨ ri Dios, ruxaq 5.) chawach ¨ ri Jehova´ richin chi ri ru8 ¿Achike nuban ´ ¨ Ri creacion nbeok ri nrajo rija? Jujun tzetbal. ¨ chi ri Noe´ xbeok aj banoy ¨ arca. Dios xuban ¨ ¨ jalaChuqa xuban chi ri Bezalel xbeok banoy ¨ ¨ joj taq samaj rikin ruqa. Chuqa xuban chi ri ´ xbeok jun utzilaj ¨ ajlabal chuqa chi Gedeon ¨ tzijoy ¨ Ruchabal ¨ ri ri Pablo xbeok jun utzilaj ¨ Dios. Chi kiwach ri qitzij taq nimanela janila ruqij ri rubi ri Dios. Ruma ri, ri qachalal xeba´ del Nuevo Mundo xkiya qa ri non ri Traduccion akuchi (ape) ko chi nbe. ´ 1 Tatzeta ri apendice 1A «El nombre divino en las Escrituras Hebreas» chupam ri Biblia con referencias, ruxaq 1559. 1 DE DICIEMBRE, 2015 15 ´ Loqolaj ¨ Wuj ri elesan kan Wakami e ko mas rubi ri Dios chi kipam. Pa rukexel ri yaon el ri ˜ tzij «Senor» o rubi jun chik dios. Ja ri jun ¨ taq Bey nrajo chi ri wiruma ri Molaj Ukway ¨ ronojel chabal ¨ nkoje jun Loqolaj ¨ Wuj kinaq kin ri nuya ruqij rubi ri Dios (tasikij Mala´ ´ del Nuevo quıas 3:16). Wakami, ri Traduccion ´ 130 Mundo najin chik nuya ruqij ri Dios pa mas ¨ chabal. 9 ´ ¨ JUN TRADUCCION TZAQAT ¨ CHUQA MAN KAYEW TA NQAX CHAWACH ¨ taq chabal ¨ ri TraducToq qasan pa jalajoj ´ ´ cion del Nuevo Mundo pa ingles, ko jujun kaye´ 9:10 chuqa wal ruyaon. Achiel ri Eclesiastes ´ ´ ´ jujun chik versıculos, ri edicion 1984 pa ingles ´ Lonukusaj ri tzij hebreo Seol. Chuqa e ko mas ¨ ´ ¨ qolaj Wuj pa ingles kikusan ri tzij ri. Ja ka kıy ¨ chabal man nkikusaj ta ri tzij ri chuqa man na¨ wiwıl¨ ta ri pa taq ki-diccionarios. Chuqa e kıy ¨ ¨ naq nkibij chi ri tzij Seol kan qitzij jun kojlibal. ¨ Ruma ri xyaox qij chi ri tzij Seol chuqa ri tzij ¨ akuchi (ape) yemuq griego Hades xban qa «Jul ´ ri utz ¨ chuqa ri kaminaqi» chi re. Ri traduccion ¨ man kayew ta nqax chawach. 11 Jun chik kayewal ilon ja ri naqasaj pa jun ¨ ri tzij «alma». Re jun tzij ri petenaq ¨ chik chabal chi rij jun tzij pa hebreo chuqa griego. Ri cha¨ ri ko kikayewal rikin ri tzij ri, nqax chi kibal ¨ chi ri tzij alma achiel ta ko jun ri nel el ri wach ¨ pa achakul toq yakam o achiel jun xibinel. ¨ qij richin jalajoj ¨ ruRuma ri kayewal ri xyaox banik xban traducir ri tzij alma. Chupam ri ´ apendice 4A chi re ri Biblia con referencias ntzi¨ ¨ rubanik nukusax ¨ ri tzij alma chujox ri jalajoj ¨ Wuj. Richin chi ri versıculos ´ pam ri Loqolaj man kayew ta yeqax pa ajolom, chupam ri edi10 ¨ 9. ¿Achike ruma ri Molaj Ukway taq Bey nrajo chi ri Lo¨ ¨ ¨ ¨ qolaj Wuj nqasax pa jalajoj taq chabal? ´ 10, 11. ¿Achike kayewal ilon toq banon traducir pa mas ¨ ´ chabal ri Traduccion del Nuevo Mundo? 16 RI NYAON RUTZIJOL ´ revisada pa ingles, ´ yaon el kiqalajrisaxik ri cion tzij hebreas chuqa griegas pa jun nota pa xulan qa. ¨ xekiban ¨ el ri qachalal xeqasan 12 Ri kutunık ¨ Wuj pa jun chik chabal, ¨ xkiqalajriri Loqolaj ´ ¨ Wuj saj chi ko mas textos chupam ri Loqolaj ´ pa ingles ri nkatzin yeban utzil. Ruma ri, ri pa ¨ taq Bey xuseptiembre, 2007, ri Molaj Ukway ¨ ´ del Nuevo bij chi xtchojmirisax ri Traduccion ´ Mundo pa ingles. Ri qachalal xebanon ri samaj ¨ e kitaqon ri xekinikoj pa mil chi ke ri kutunık ¨ Wuj. el ri qachalal xebanon traducir ri Loqolaj ´ del Ri qachalal xechojmirisan ri Traduccion ´ ¨ Nuevo Mundo pa ingles xekijal ri ojer taq tzij ri¨ wakami. Chuqa chin xekiya kan ri yeukusax ¨ ta ri naoj xkikanoj rubanik chi man xekijal ¨ chuqa xkiban chi re chi man kayew ta nqax ¨ ¨ ri traductores ri chawach. Ri kisamaj xkiban ¨ ¨ pe xtoon richin rukisibal taq juna e qaxnaq ´ ¨ ¨ ´ (Pro¨ mas utz xuban ri Loqolaj Wuj pa ingles verbios 27:17). RI QACHALAL JANILA YEMATYOXIN ¨ ri ¿Achike xkibij ri qachalal toq xkitzet ´ revisada, 2013, pa ingles? ´ Kıy ¨ chi ke edicion ¨ rije xekitaq el carta ri pa oficina pa Brooklyn ¨ (Nueva York) richin yematyoxin el. Jun ixoq ¨ Wuj achiel jun qachalal nubij chi ri Loqolaj ¨ ¨ ¨ taq abaj, ¨ nel kojlibal ri nojinaq kikin jebelaj ¨ ´ chi tzij, ri rutzij ri Dios. Chuwach rija ri edicion ¨ ri man kayew ta nasikij chuqa nqax chawach. ¨ Toq nusikij nuna chi achiel ta yerunikoj ri abaj ¨ ¨ ri, nutzet ri kibonil, ri kibanik chuqa jebel kibanon. Ruma man kayew ta ri tzij yeru´ ruwach ¨ kusaj rutoon richin nretamaj mas ri ´ ´ Jehova. Toq nusikij nuna chi ri Jehova achiel 13 ´ ¨ ´ 12. ¿Achike chik mas xjalox chupam ri edicion revisada richin ri 2013? (Tatzeta chuqa ri tzijonem «Ri ruchojmi´ ´ risaxik ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles» chupam re wuj re.) ¨ ´ 13. ¿Achike xkibij ri qachalal toq xkitzet ri edicion revi´ sada, 2013, pa ingles? ¨ jun tataaj ri nuqetej chuqa rikin ajowabal nchon pe chi re. ´ 14 Chuqa ri qachalal ri man yechon ta ingles, ´ janila yematyoxin ruma ko ri Traduccion del ¨ Jun rij achin aj BulNuevo Mundo pa kichabal. ¨ yan juna tusikij ri Loqolaj ¨ garia xubij chi kıy ´ Wuj, ja ka majun wi rusikin ta jun traduccion ¨ ri man kayew ta nqax chuwach chuqa ri kan ¨ aj napon pa ranima. Chuqa jun qachalal ixoq ¨ nawakaxaj ri LoqoAlbania xubij chi kan jebel ¨ ´ ¨ laj Wuj pa albanes. Chuqa xubij: «¡Jun nimalaj ¨ ´ sipanık nawakaxaj ri nchon pe ri Jehova pa ¨ achabal!». ¨ tinamıt, ¨ xa e ba ok winaq ¨ yetikır ¨ 15 E kıy ¨ ¨ ¨ nkoje jun Loqolaj Wuj kikin, ruma jotol rajıl o ¨ Achiel ri pa Ruanda, e kıy ¨ winaq ¨ kayew nawıl. ri nkitijoj wi ki kikin ri ruqalajrisanela ri Jeho´ majun nkiyır ¨ ta ri ketamabal ruma majun va, ¨ ri ki-Loqolaj Wuj ta. Ri nukayij ri iglesia pa ki¨ rajıl¨ chuqa kayew nqax tinamit, janila jotol ¨ ´ del Nuevo Mundo chawach. Toq xel ri Traduccion ¨ ¨ pa kichabal, jun kulaj winaq ri ko kaji kalkwal janila xematyoxin chi re ri Jehova´ chuqa chi re ¨ rukux samajel. Ri ojer kan, majun wi ri kuqul ¨ ¨ Wuj, ja ka ri yetikır ta nkiloq jujun ki-Loqolaj wakami chi kijujunal ko jun kichin. Richin nki´ ronojel qij ¨ chi yematyoxin chi re ri Jehova, kut nkisikij junan. ¨ apo, e ko mas ´ chabal ¨ ri xtki16 Ri chi qawach ´ chojmirisaj chuqa ri Traduccion del Nuevo Mun´ nrajo nuqat ¨ ri qasamaj. Ri Jehodo. Ri Satanas ´ ¨ man kayew ta nqax va nrajo ka chi ri Ruchabal ¨ chi kiwach ri rusamajela chuqa napon pa qani´ ma (tasikij Isaıas 30:21). Xa juba chik, ri ¨ richin «Ruwachulew kan xtnoj rikin etamabal ´ (Isaıas ´ 11:9). ri Jehova» ¨ ¨ 17 Utz rukusaxik tqabana chi ke ri rusipanık ´ Jun chi re ri ja ri traduccion ´ ri nuya ri Jehova. ruqij ri rubi rija. Ronojel qij tqakaxaj ri nubij ¨ Wuj. Ke ri, rija xkechi qe chupam ri Loqolaj ¨ xkeqaban ¨ chi re. We ronorakaxaj ri qachonık ¨ ´ xtqetamaj rujel qij xtqasikij ri Ruchabal, mas ¨ ´ xtqajo (Juan 17:3). wach chuqa mas ´ 14, 15. ¿Achike nkina ri qachalal ri ko ri Traduccion del ¨ Nuevo Mundo pa kichabal? ´ 16, 17. a) ¿Achike nrajo ri Jehova pa kiwi ri rusamajela? ¨ b) ¿Achike nqajo nqaban? ¿ACHIKE NEL CHI TZIJ? Ri rubi ri Dios pa hebreo: ¨ Ri pa hebreo ri xukusax ojer kan, ri rubi ri Dios ¨ ke re rubanik ntzibax: 565 . Re kaji tzib ri yeu¨ ¨ ´ kusax pa hebreo ri nbıx Tetragramaton chi re. ˜ ¨ Ri pa espanol yetzibax kikin re tzib re YHWH ¨ (chuqa yetzibax kikin re YHVH o JHVH) ¨ «Rija nbanon chi nbanataj»: ´ Nel chi tzij chi ri Jehova banayon ronojel chuqa ¨ chi rija nbeok xa ba achike na ri najowataj ¨ richin nbanataj ri rubin. Chuqa nel chi tzij chi ´ ¨ ¨ ´ ¨ ri Jehova ntikır nuban chi ri ru-creacion nuban ¨ ¨ o nbeok ri achike najowataj richin nbanataj ri ¨ ´ rubin rija. Achiel toq xuban chi ri Noe xbeok ¨ ¨ aj banoy arca, chuqa ri Bezalel xbeok banoy ¨ ¨ jalajoj taq samaj rikin ruqa. Chuqa xuban chi ´ ri Gedeon xbeok jun ajlabal chuqa chi ri Pablo ¨ ¨ ¨ xbeok jun utzilaj tzijoy Ruchabal ri Dios Pa rubeyal tqakusaj ri qaq BIX: 82, 77 ¨ «Ronojel ta ka ri achike ninbij [...] nqa chawach.» (SALMO 19:14, TNM) ¿ACHIKE XTABIJ RAT? ´ Ri Jesus retaman jampe xchon, ¿achike rubanik ¨ nqakam qanaoj chi rij? ´ Ri Jesus retaman xerucha ri tzij xerubij, ¿achike rubanik ¨ nqakam qanaoj chi rij? ´ ¨ Ri Jesus utz rubanik xchon ¨ kikin ri winaq, ¿achike ruba¨ nik nqakam qanaoj chi rij? ¨ jun katık ¨ pa jun juyu pa Estados Unidos, RI PA 1871 xbanataj ´ ¨ ¨ ¨ xerukamisaj mas ´ 1.200 ja ri ri mas nım banatajnaq. Aninaq ¨ ¨ winaq chuqa xerukat 2.000 millones che. ¿Achike rubanik ¨ pe? Nbıx ¨ chi rikin jun ti ruxaq qaq ri nkiya kan ri tren xtikır ¨ pe pa qajolom ri nubij ri Santoq yeqax el chi ri. Re nukam ¨ ok ntikır ¨ nutiago 3:5: «Achiel jun ti qaq, ri stape yalan kool ¨ ¨ kıs jun nimalaj liaj che». ¿Achike ruma xubij ri Santiago ri? ¨ achiel jun ruxaq qaq» (San2 Ri Santiago xubij: «Ri qaq roj ´ tiago 3:6). Chupam re versıculo re, ri qaq nchon chi rij ri qa¨ nukam ¨ pe kayewal, ri nqabij tzij yeqabij. Achiel ri qaq ntikır ¨ chuqa nukam ¨ pe kayewal pa kiwi ri winaq. ¨ ¿Nel chi tzij ntikır ´ ¨ ¨ chi mas utz man yachon ta? Manaq. ¿La xtqaya kan rukusa¨ pe? Manaq ¨ xik ri qaq ruma qetaman chi ko kayewal nukam ¨ ja ri pa rubeyal nqakusaj. Ri qaq nkatzin chuqa. Ri nqaban ¨ ¨ qi chuqa richin nuya pe saqil. richin nqaban qaway, nqamaq ¨ Wuj nubij chi ri qatzij Ke ri chuqa kikin ri qatzij, ri Loqolaj ¨ ¨ ntikır xtritzelaj jun winaq o xtuto (Proverbios 18:21). Ruma ri ko chi nqachajij qi richin pa rubeyal xkojchon. Ri qacha¨ utz ¨ nqakusaj richin nqaya ruqij ri Jehova´ chuqa richin yebal ¨ (Salmo 19:14). qato ri winaq ¨ 1, 2. ¿Achike ruma ri Loqolaj Wuj nubij chi ri qatzij achiel ri qaq? 18 ¨ chi qe chi yojtikır ¨ Ri Jehova´ xuban ¨ ¨ nqabij ri nqachob (nqanuk) chuqa ri ¨ o ri nqana. Richin ri nqakusaj ri qachabal ¨ etal. ¿Achike rubanik nqakusaj ri sipanık ¨ ri richin yeqato ri winaq? (Tasikij Santiago 3:9, 10.) Nkatzin nqetamaj jampe xkojchon, achike nqabij chuqa rubanik xtqabij. 3 JAMPE XKOJCHON ¨ Wuj nubij chi ko ramaj riRi Loqolaj ¨ nabij» (Eclesiastes ´ chin «man jun chabal 3:7). Re nel chi tzij chi ko ramaj richin ¨ naman yojchon ta. Achiel toq jun winaq ¨ ¨ jin ntzijon, roj ko chi nqaya qaxkın (Job 6:24). Chuqa toq ko jun qetaman ri man ¨ rutzijol, mani nqatzijoj richin ta nyaox ¨ (Proverbios 20:19). Chuqa toq jun winaq ¨ nubij jun tzij chawe ri nuyak awoyowal, ¨ awi, ke ri majun achike ta ko chi naqat xtabij apo (Salmo 4:4, TNM). 5 Ja ka ko ramaj toq ko chi yojchon ´ 3:7). Achiel toq nqajo nqaya (Eclesiastes ´ toq nqakuquba kikux ri ruqij ri Jehova, ¨ winaq, toq nqajo nqabij ri nqana chuqa ri achike nkatzin chi qe (Salmo 51:15). We ¨ ri nqakut ¨ chi nqamatyoxij chi re nqaban ´ ¨ chi qe chi yojtikır ¨ yojri Jehova ri xuban ¨ ¨ ri chon. Toq jun winaq nuya jun qasipanık janila nkatzin chi qe, pa rubeyal xtqakusaj. 6 ¿Achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon? Ri Proverbios 25:11 nubij: ¨ ri kan pa ruqijul yebıx ¨ wi, «Ri chabal ¨ kan [...] achiel ruwachibal jun manzana 4 ¨ 3. We nqajo yeqato ri winaq, ¿achike nkatzin nqetamaj? 4. ¿Jampe toq man xkojchon ta? ´ 5. ¿Achike rubanik nqamatyoxij chi re ri Jehova ri ¨ ¨ xuban chi qe chi yojtikır yojchon? 6. ¿Achike ruma nkatzin nqetamaj jampe xkojchon? ¨ y chapon [tzari banon rikin qanapwaq ¨ mon] rikin saqipwaq». ¿Achike nel chi tzij ¨ re? Ri manzana e banon rikin qanapwaq ¨ ¨ e jebel. Ja ka we yeqaya chuwach jun koj¨ ri banon rikin saqipwaq, ¨ mas ´ jebel ¨ libal ¨ Ke ri nkiban ¨ ri qatzij, rikin xketzetetaj. ¨ ba nqajo yeqabij utzilaj taq tzij chi re jun ¨ We xtqacha jun utz ¨ ramaj richin winaq. ¨ pe utzil pa ruwi. xkeqabij chi re, xtukam ¨ Tqatzeta jun tzetbal. 7 We yojchon pa jun ramaj ri man ruka¨ man xtqax ta mon ta, rikin ba ri winaq ¨ chuwach o man xtunimaj ta ri xtqabij (tasikij Proverbios 15:23). Ri pa marzo, ¨ chuqa jun kaqiq job ¨ 2011, jun kabraqan ¨ ¨ ´ pa mar xekitzelaj kıy tinamıt pa Japon. ´ e 15 mil winaq ¨ xekam. ¨ ¨ Chuqa mas E kıy ´ ¨ ruqalajrisanela ri Jehova xekam kacha¨ rikin ri lal, ja ka nkajo wi yekito ri winaq ¨ Loqolaj Wuj. Chupam ri ramaj ri, rije ¨ ¿Achiman xetzijon ta chi rij ri kasojinık. ¨ winaq ¨ e budiske ruma? Ruma chi ri e kıy tas chuqa man kan ta ketaman chi rij ri ¨ Wuj. Ruma ri, ri qachalal xa xe Loqolaj ¨ ri kayexkitzijoj achike ruma yebanataj ¨ wal chuqa xkikuquba kikux ri winaq. ´ ¨ 8 Ri Jesus retaman wi jampe toq utz ¨ (Juan 18:33-37; xchon chuqa toq manaq ¨ 19:8-11). Rija kıy wi achike nrajo nutzijoj chi ke ri rutzeqelibey, ja ka xroyobej na ri ramaj richin xutzijoj chi ke (Juan 16:12). ´ xkikam ¨ kinaoj chi Ri qachalal pa Japon ´ rij ri Jesus, ruma ri xkoyobej na ri ramaj ¨ Kai richin xetzijon chi rij ri kasojinık. ¨ ri kayewal, ka ri juna rikin nikaj tbanataj ¨ xkisuj ri wuj ¿La qitzij xkekastaj¨ ri ani¨ janila xqa chi kiwach ¨ mai? E kıy ri wuj ¨ chuqa xukuquba kikux. Roj chuqa ko ¨ ri rubanik kikaslem chuqa chi nqatzet ¨ ´ 7, 8. ¿Achike rubanik xkikam kinaoj chi rij ri Jesus ´ ri qachalal pa Japon? 1 DE DICIEMBRE, 2015 19 ¨ ri winaq ¨ pa qa-territorio. ri kinimanık Ke ri xtqetamaj jampe xkojtzijon kikin. ¨ nubij jun tzij chi 9 Chuqa toq jun winaq ¨ ¨ man yojchon ¨ qe ri xa yojrusok, utz nuban ta apo chanin. Ruma rikin ba xtqabij jun ¨ chi xtqaxon qanima jun chik tzij ri xtuban qij. Ruma ri nabey tqakutuj qa chi qa¨ ¨ kayewal, ruma wach: «¿La qitzij jun nım ri nkatzin yichon apo?». We majun kan ta ´ utz ¨ majun achike rejqalem rikin ba mas ¨ chi nkatzin ta tqabij. Ja ka we nqatzet ¨ ´ ¨ yojchon yojtzijon rikin ri winaq, mas utz rikin toq man ko ta chik qoyowal (tasikij Proverbios 15:28). Chuqa toq nqajo yeqato ri qachalal richin nketamaj chi rij ´ utz ¨ tqakanoj ri ramaj toq nqari Jehova, ¨ chi utz ¨ richin yojtzijon kikin ¨ nuban tzet chuqa tqachobo nabey achike xtqabij chi ke. ACHIKE XTQABIJ ¨ xtuRi qatzij xtqabij chi re jun winaq ¨ to o xtritzelaj. Ruma ri ko chi nqachob achike xtqabij apo (tasikij Proverbios ¨ ri itzel kinaoj yekikusaj 12:18). Ri winaq ri tzij richin yesokon, kan achiel jun espada (Salmo 64:3). Ri naoj ri nketamaj pa ´ ´ Ja ka ri taq pelıculas chuqa pa television. qitzij taq nimanela majun bey yekikusaj ¨ taq tzij, nixta pa etzanem. Ri ta poqon yeabij tzij ri nkiya atzeen man itzel ta, xa ¨ chi mas ´ ki akux yatzijon. Ja ka nuban majun bey keqabij tzij ri xa yesokon o ri¨ Ri Lochin nban tzeen chi rij jun winaq. ¨ ¨ qolaj Wuj nubij chi man utz ta yeqabij itzel taq tzij, pa rukexel ri keqabij tzij ri ¨ yekito chuqa nukuquba kikux ri winaq (Efesios 4:29, 31). 10 ¨ 9. ¿Jampe utz nqoyobej na richin yojchon apo? ¨ 10. a) ¿Achike ruma nkatzin nqachob nabey ri xtqabij? b) ¿Achike tzij ri majun bey xkekibij ta ri qitzij taq nimanela? 20 RI NYAON RUTZIJOL ¨ kan ja ka ´ xubij: «Jun winaq Ri Jesus ri ko pa ranima ri nubij» (Mateo 12:34). Re nel chi tzij chi ri nqabij ja ri ri ko pa qanima. We ri pa qanima ko qitzij ajowa¨ chi kij ri winaq, ¨ xkeqakusaj utzilaj ¨ taq bal tzij chuqa ri nkikotisaj kanima. ´ ri qatoy ¨ tzij, stape janila 12 Ri Salomon, wi retamabal, ko chi xchobon (xnukun) ¨ taq tzij na richin xerutzibaj kan utzilaj ¨ ´ 12: chuqa ri jebel yeawakaxaj (Eclesiastes ¨ ¨ ¨ 9, 10). Re nukut chi qawach chi roj nka¨ qi richin yeqıl¨ utzilaj ¨ taq tzij tzin nqaxık toq yojchon. ¿Achike xkojtoon richin xke¨ Chupam ri Loqolaj ¨ Wuj chuqa ri mas ´ qıl? ¨ qawuj yeqetamaj kaka taq tzij. We nqıl jun ¨ ¨ nqakatzij ri man nqax ta chi qawach, utz ¨ ¨ nqakam noj achike nrajo nubij. Chuqa utz ´ qanaoj chi rij ri Jesus. Rija xubij chi ja ri ¨ Jehova´ xkutun chuwach richin xerubij ¨ ¨ kilon kayeutzilaj taq tzij chi ke ri winaq ´ 50:4). Chuqa utz ¨ yojchobon wal (Isaıas ¨ ¨ ri qatzij chi rij ri xtuban chi ke ri¨ winaq xtqabij (Santiago 1:19). Utz nqakutuj qa ¨ chi qawach: «We xtinbij re, ¿achike xtqax ¨ ri winaq? ¨ ¿Achike xtuna?». chuwach 13 Nkatzin chi ri rubanik yojchon man ¨ ri winaq. ¨ ¿Achikayew ta nqax chi kiwach ¨ Ri israelitas xekike ruma? Jun tzetbal. kusaj trompetas richin xekiya rutzijol. ¨ ki Jun chi ke ri rutzijol xkiya ja ri nkimol ¨ ri winaq. Jun chik, ja ri xkibij chi ke ri sol¨ chi kij ri yeitzelan kidados chi keyakataj chin. We ri rutzijol man nqax ta, ri solda¨ Rikin dos man ketaman ta achike nkiban. ¨ ri rubanik yojchon ke ri chuqa nbanataj. ¨ Wuj nubij chi ri rubanik yojRi Loqolaj 11 ¨ 11. ¿Achike xkojtoon richin xkeqakusaj utzilaj taq ¨ tzij kikin ri winaq? ´ ¨ ¨ 12. ¿Achike chik mas yojtoon richin yeqıl utzilaj taq tzij toq yojchon? 13. ¿Achike ruma nkatzin chi ri rubanik yojchon ¨ ¨ ko chi man kayew ta nqax chi kiwach ri winaq? ¨ ke chi kiwach ¨ iwejqalem rıx ri [...] chikopi ri?» (Mateo 6:26). Rija man kayew ta ¨ rubanik xukuquba kikux chuqa xukut ¨ ¨ ¨ jun utzilaj naoj chi kiwach ri winaq. chon ko chi man kayew ta nqax chi ki¨ ri winaq. ¨ Ke ri ri winaq ¨ man xkesach wach ta rikin ri xtqabij chi ke. Chuqa ko chi ¨ ta yeqakunkoje pa qajolom chi man utz ¨ saj poqon taq tzij o ri xa nkiqasaj kiqij ri ¨ (tasikij 1 Corintios 14:8, 9). winaq ´ majun bey kayew ta rubanik 14 Ri Jesus xchon. Kojchobon (kojnukun) chi rij ri ´ tzijonem ko chupam ri capıtulos 5 ka 7 chi re ri Mateo. Rija majun xerukusaj ta kayew taq tzij richin xunimirisaj ri. Chuqa ri rutzij majun bey xesokon ta. Toq rija xerutzijoj naoj ri janila kejqalem, man xerukusaj ta kayew taq tzij. Chupam ri ru¨ ¨ chi ¨ chi kiwach tzijonem xukut ri winaq man tpo kikux chi rij ri kiway ri jujun qij. Richin man nkimestaj ta ri jun naoj ri, xubij chi ke chi tkitzeta achike rubanik ye¨ Chi ¨ ri Jehova´ ri ajxik taq chikop. rutzuq ´ rij ri xukutuj chi ke: «¿Man mas ta ka ¨ yan kan, nkatzin utz ¨ Achiel xqatzet ¨ (nqanuk) ¨ nqachob ¨ utz achike xtabij. Ja ka nkatzin chuqa yojchobon chi rij ri ru¨ janila xqa chi banik xtqabij apo. Ri winaq ¨ ´ ruma utz ¨ rubakiwach xkakaxaj ri Jesus ¨ chunik xchon kikin (Lucas 4:22). We roj ¨ ¨ qa utz rubanik xkojchon, ri winaq xtqajo xkojkakaxaj chuqa xtkinimaj ri xtqatzijoj chi ke (Proverbios 25:15). ¿Achike xkoj¨ ri? Ja ri xtqaya kiqij toon richin xtqaban ¨ chuqa xtqaya rejqalem ri nkina. ri winaq ¨ ri Jesus. ¨ chi jun ´ Toq xutzet Ja ri ri xuban ¨ molaj winaq xkikanoj rubanik xeapon rikin richin xkakaxaj, rija rikin ronojel ¨ ´ 14. ¿Achike tzetbal nkutun chi ri Jesus man kayew ta rubanik xchon? ¨ 15. ¿Achike ruma nkatzin chi utz rubanik yojchon ¨ kikin ri winaq? TQAYA RUQIJ ´ RI JEHOVA KIKIN RI QATZIJ JAMPE XKOJCHON: ¨ Tqakanoj jun utz ramaj ACHIKE XTQABIJ: ¨ Keqacha utz taq tzij RUBANIK XTQABIJ: Pa rubeyal tqabij RUBANIK XTQABIJ 15 ¨ ranima xuya ri ruramaj chi ke chuqa kıy ¨ ¨ chi kiwach achike xukut (Marcos 6:34). ¨ Chuqa toq ri winaq xkiyoq, rija man xutzolij ta rukexel (1 Pedro 2:23). 16 Qonojel janila yeqajo ri qachalal chuqa ri qachibil. Ja ka ruma qetaman ¨ kiwach, rikin ba xtqabij chi man kan ta nkatzin xtqachajij ri rubanik xkojchon kikin. Rikin ba ko mul xtqabij jun tzij ri ¨ Ruma ri utz ¨ qanaoj chi ¨ nqakam yerusok. ´ rij ri Jesus. Rija majun bey xuqasaj ta kiqij ri rachibil. Toq jujun chi ke rije ¨ ´ xkichojila chi kiwach achike ri ko mas ruqij, rija pa rubeyal xeruchojmirisaj. ¨ ri kinaoj, ri Jesus ´ xukusaj Richin xkijal ¨ chi kijun akwal richin xuya jun tzetbal ¨ ¨ taq wach (Marcos 9:33-37). Ri ukway ¨ ´ bey ko chi nkikam kinaoj chi rij ri Jesus ¨ ´ chuqa nkiya naoj rikin ajowabal (Galatas 6:1). ¨ nubij jun tzij chi qe 17 ¿We ko jun winaq ¨ ´ ¨ ri yojrusok? Mas utz pa rubeyal yojchon rikin (Proverbios 15:1). Tqatzeta ri xu¨ jun teej ri ruyon nukiytisaj jun ral ban ¨ itzel taq ala. Ri ala pa ewel najin yeruban ¨ ¨ banobal. Ko jun qachalal ixoq xretamaj ri ¨ 16, 17. a) ¿Achike rubanik nqakam qanaoj chi rij ´ ri Jesus toq yojchon kikin ri qachalal chuqa ri qa¨ chibil? (Tatzeta ri wachibal ri ko pe pa nabey chi ¨ re ri tzijonem.) b) ¿Achike xbanataj ruma jun qa¨ chalal man aninaq ta xchon apo? ¿ACHIKE NEL CHI TZIJ? ¨ ri ala, ruma ri xrajo xuto ri teej. nuban ¨ Man richin ta chi nusok, xubij chi re: «¡Rat ko amak, man awetaman ta natijoj ¨ ta xchon ri awal!». Ri teej man aninaq ¨ apo, xa xuqat ri richin xchobon na nabey. Chi rij ri xubij chi re ri qachalal chi ¨ mas ´ ri richin xtutijoj ri ral. Matyox xtuxık ¨ ¨ ta oyowal. Chuqa ri xuqat ri, man xkiban ala xrakaxaj ri xubij ri rute. Toq ri ala xu¨ chi ri rute nutıj¨ ruqij, man xeruban ¨ tzet ¨ ¨ ta chik ri itzel taq banobal. Ke ri xqasax ¨ pa ya chuqa xbesamaj pa Betel. ¿Achike nqetamaj chi rij re? Chi xa ba achoj rikin ¨ ri man qena yojtzijon wi, rikin jun winaq ¨ taman ta ruwach, rikin jun qachalal pa ´ qachoch o pa congregacion, ri rubanik yojchon ko chi «kan achiel toq ko atzan ¨ rubanik rikin ri iqutun». Nel chi tzij, utz yojchon (Colosenses 4:6). ¨ nqabij ri achike nqachob ¨ 18 Ri yojtikır ¨ ¨ (nqanuk) chuqa ri nqana, jun nimalaj ¨ ri Jehova. ´ Ruma ri, tqakama rusipanık ´ chuqa tqatzeta qanaoj chi rij ri Jesus ¨ jampe utz yojchon, achike nqabij chuqa ¨ achike rubanik xtqabij. Utz qanaoj tqabana chuqa keqakusaj ri tzij richin yeqa¨ chuqa richin nqakikotisaj rato ri winaq ´ nima ri Jehova. ¨ 18. ¿Achike rubanik nqakam qanaoj chi rij ri Je´ sus? ¨ Man naqasaj ta kiqij ri winaq: ¨ ¨ ¨ ¨ Nel chi tzij utz anaoj naban kikin ri winaq, nqax chawach ri nkina chuqa man yeakusaj ta tzij ri xa yesokon ´ Ri Jehova xkaruchajij «Toq xtukulwachij jun yabil, ja ri Jehova´ ri xtitoon richin.» BIX: 23, 138 (SALMO 41:3) ¿ACHIKE XTABIJ? ¨ We rat ko jun mul xayaQONOJEL man nqajo ta yojyawaj. ¨ ¨ ¨ waj, rikin ba xakutuj qa chawach we xkakachoj o manaq. ¨ ¨ Chuqa rikin ba naban ri kutunık ri ruma ko jun awachalal ¨ Wuj yeruo jun awachibil rilon jun yabil wakami. Ri Loqolaj ¨ ¨ ¨ tzijoj e kıy winaq ri xkikutuj qa chi kiwach we xkekachoj o ¨ Jun chi ke rije ja ri Ocozıas, ´ ¨ tzij, ri rukajol manaq. ri qatoy ¨ ri Acab. Rija xtzaq chuqa xsokotaj, ruma ri xukutuj qa chu¨ we xtkachoj o manaq. ¨ Chuqa ri Ben-hadad, ri qatoy ¨ tzij wach pa Siria, xrajo chuqa xretamaj we xtkachoj chi re ri ruyabil (2 Reyes 1:2; 8:7, 8). ¨ mul xukusaj ri ruchuqa richin 2 Ri ojer kan, ri Jehova´ kıy ¨ chi jujun xeraqomaj yabil. Chuqa rikin ri ruchuqa xuban ¨ profetas xetikır xekikasoj kaminaqi (1 Reyes 17:17-24; 2 Re¨ winaq ¨ ri e yawa yes 4:17-20, 32-35). Ruma ri, wakami, e kıy ¨ nkikutuj qa chi kiwach we ri Dios ka nukusaj na ri ruchuqa richin yeraqomaj. ¿Achike rubanik yojruto ri Salmo 41:3 toq qilon jun yabil? ¿Achike ruma wakami man nqoyobej ta chi ri Dios ¨ xtuban jun milagro richin xkojraqomaj? ¿Achike ruma ko chi nqacha¨ jij qi toq ko jun winaq nuya jun qanaoj chi rij jun ¨ aqomanık? ¨ ´ 1, 2. a) ¿Achike xuban ri Jehova ri ojer kan? b) ¿Achike nkikutuj qa chi ki¨ ¨ ¨ wach e kıy winaq wakami? 23 ¨ nukusaj ri ruchuqa riRi Jehova´ ntikır ¨ chin nuya jun yabil chi rij jun winaq. ¨ ¨ Achiel toq xuban chi jun qatoy tzij pa ´ xkıl¨ jun yaEgipto chuqa ri rana ri Moises ´ ´ bil (Genesis 12:17; Numeros 12:9, 10; 2 Samuel 24:15). Chuqa toq ri israelitas man xeniman ta tzij xuya kayewal chuqa yabil chi kij (Deuteronomio 28:58-61). Ri Jehova´ nukusaj chuqa ri ruchuqa richin ye¨ ri rusamajela chi ruchajij chuqa yerukol ´ ¨ kiwach ri yabil (Exodo 23:25; Deuteronomio 7:15). Chuqa ko mul xerukachojrisaj jujun chi ke rije. Achiel toq xukachojrisaj ri Job toq janila yawa chuqa nrajo wi ¨ (Job 2:7; 3:11-13; 42:10, 16). nkam ´ ri Jesus ¨ chu´ ntikır 4 Achiel ri Jehova, ¨ Toq xkoje qa yerukachojrisaj ri winaq. chi ruwachulew xerukachojrisaj ri lepro¨ ta yebiyin chusos, ri moyi, ri man yetikır ´ qa mas chik yabil (tasikij Mateo 4:23, ¨ ri Jesus ´ 24; Juan 9:1-7). Ronojel ri xuban ¨ ¨ ¨ nukam pe pa qajolom ri xtuban chuwach ri kaka ruwachulew. Chi ri majun chik ¨ (Isaıas ´ 33:24). achike ta xtyawaj 5 Ruma ri, we wakami oj yawa, ¿la xtqo´ xkojkikayobej chi ri Jehova´ o ri Jesus ¨ toq chojrisaj? ¿Achike ko chi nqatzet ¨ xtqacha jun aqomanık? ¨ ruchuqa chi Ri Jehova´ xuya ri loqolaj ke ri nabey taq nimanela, ruma ri jujun chi ¨ xekiban ¨ milagros (Hechos 3: ke rije xetikır 2-7; 9:36-42). E ko xekikachojrisaj yawai ¨ chuqa e ko ri xechon pa jun chik chabal ¨ Wuj (1 Corintios 12:4-11). Ja ka ri Loqolaj nubij chi ko jun qij ri milagros ri man xke¨ ta chik, ja ri ka ri xbanataj ¨ (1 Cobanataj rintios 13:8). Ruma ri wakami man xtqo¨ jun milagro riyobej ta chi ri Dios xtuban ¨ chin xkojrukachojrisaj roj o ri qachalal. 7 Ja ka we janila oj yawa, ri Jehova´ xtukuquba qakux chuqa xkojruto. Ja ri xu¨ kikin ri rusamajela ri ojer kan. Ri Daban ¨ tzij, xubij: «Jebel ¨ ruwaruqij vid, ri qatoy ¨ ¨ Toq ri winaq ri yeruto ri e ko pa mebaıl. ¨ xtpe ri qij richin rukayewal, kan xtitoox ´ Ja ri Jehova´ ri xtchajin ruma ri Jehova. richin, xtuya rukaslem» (Salmo 41:1, 2). Kikin ri tzij ri, ¿la xrajo xubij ri David chi ¨ ri nbanon utzil majun bey xtkam ¨ ri winaq ¨ ¨ ta? Manaq. Rija xrajo xubij chi ri winaq ri ¨ chuqa xtchajıx ¨ ruma ri Jehova´ xtitoox ¨ toq xtrıl jun yabil (Salmo 41:3). Janila nukuquba qakux chi ri Jehova´ retaman ri kayewal yeqıl¨ chuqa man yojrumalij ta kan. Rija nuya quchuqa chuqa qanaoj ri¨ jun yabil. Chuchin nqapaba qi chuwach ¨ qa rubanon chi ri qachakul ruyon ntikır ¨ nkachoj chi kiwach jujun yabil. 8 Ri Salmo 41 nchon chi rij ri David toq ¨ rukux ruma janila yawa. Rikin ba poynaq ´ ¨ kan ri Absalon, ri rukajol, nrajo wi numaj ¨ tzij. Ri David janila ka yawa ruqatbal ¨ nuban. ¨ ruma ri majun achike ta ntikır Rija retaman wi chi ri kayewal rilon ruma ¨ rikin ri Bat-seba (2 Sari rumak xuban ¨ muel 12:7-14). Ruma ri, ¿achike xuban? ´ «Jehova´ tabana Xubij chi re ri Jehova: ¨ utzil, tajoyowaj nuwach, ruma in makuwi¨ chawach. ¨ naq Taya chik jun bey nuraxnaqil [kinawaqomaj]» (Salmo 41:4). Ri David ¨ rumak, retaman wi chi ri Jehova´ xukuy ruma ri xukutuj rutoik chi re. Ja ka ¿la ro¨ jun miyoben wi rija chi ri Jehova´ nuban lagro richin xtukachojrisaj? ¨ ¨ ´ 3-5. a) ¿Achike yetikır nkiban ri Jehova chuqa ri ´ ¨ ¨ Jesus? b) ¿Achike kutunık xkeqatzet qa wakami? ¨ 6. ¿Achike nubij ri Loqolaj Wuj chi kij ri milagros ¨ xekiban ri nabey taq nimanela? 7. ¿Achike rubanik nukuquba qakux ri Salmo 41:3? 8. Rikin ri nubij ri Salmo 41:4, ¿achike xubij ri Da´ vid chi re ri Jehova toq yawa? 3 ´ TAKANOJ RUTOIK RI JEHOVA 6 24 RI NYAON RUTZIJOL ¨ TACHAJIJ AWI CHI KIWACH RI NAOJ ¨ YEYAOX CHAWE Ri ojer kan, ri Jehova´ xukusaj ri ruchuqa richin xerukachojrisaj jujun wi¨ Achiel toq ri Ezequıas, ´ ¨ tzij, naq. ri qatoy ¨ ´ ¨ xa nkam yan, ri Jehova xuban chi xkachoj ´ rukaslem (2 Rechuqa xuya 15 juna mas yes 20:1-6). Ruma ri, ¿la xroyobej ri Da¨ chuqa jun milagvid chi ri Jehova´ nuban ¨ ro rikin rija? Manaq. Rija xa xe xroyobej ¨ rikin jun wichi ri Dios xuto achiel nuban ¨ naq ri nbanon utzil chi ke ri «e ko pa me¨ Ri David janila wi utz ¨ kikwan ki ribaıl». ´ ruma ri ntikır ¨ wi nubij chi kin ri Jehova, re chi tukuquba rukux chuqa tuchajij toq yawa. Chuqa xubij chi re chi tuka¨ chuqa utz ¨ nqakutuj ri xuchojrisaj. Roj kutuj ri David (Salmo 103:3). ´ ´ nima10 Ri apostol Pablo chuqa ri mas ¨ nela xetikır xekikachojrisaj yawai (tasikij Hechos 14:8-10). Ko jun qij, ri Pablo ¨ chi xukachojrisaj jun achin ri ko katan ¨ rij chuqa nupamaj kık. Ri Hechos 28:8 nubij chi ri Pablo «xchon rikin ri Dios, y xuya chuqa ruqa pa ruwi; y ri yawa xkachoj». Ri Pablo majun ka xeraqomaj ¨ ta konojel ri yawai ri xretamaj kiwach. ¨ ´ Achiel toq xyawaj ri Trofimo, ri jun rachi¨ ri Dios, rija bil richin nkitzijoj Ruchabal man xraqomaj ta (Hechos 20:3-5, 22; 21: ¨ ta chik 29). Ruma ri ruyabil man xtikır xutzeqelibej ri Pablo (2 Timoteo 4:20). Ri Pablo ko chik jun rachibil rubi Epafrodi¨ Wuj nubij chi xyawaj ¨ chuto. Ri Loqolaj ¨ qa jubama xkam, ja ka man nubij ta chi ri Pablo xukachojrisaj (Filipenses 2:25¨ ka chi ri Pablo chuqa ri 27, 30). Nqatzet ´ nimanela man xekikachojrisaj ta komas nojel ri nimanela ri pa kiqij kan rije. Ri Lucas jun aqomanel. Rija ko mul xutzeqelibej ri Pablo chi rutzijoxik ri Ru¨ ri Dios (Hechos 16:10-12; 20:5, 6; chabal Colosenses 4:14). Rikin ba rija xtoon ri ´ nimanela toq xeyawaj ¨ Pablo chuqa ri mas ´ ´ (Galatas 4:13). Achiel xubij ri Jesus, ri ¨ ruma jun aqomayawai nkatzin yetoox nel (Lucas 5:31). 12 Ri Lucas man choj ta achiel jun achin ¨ Rija ri yeruya naoj chi kij ri aqomanık. kan qitzij wi aqomanel. Ruma ri toq xutzibaj ri wuj rubi Lucas chuqa ri Hechos, xerukusaj jujun tzij ri yekikusaj ri aqomanela chuqa xutzibaj jujun chi ke ri aqo¨ xeruban ¨ ri Jesus. ´ ¿Jampe chuqa manık ¨ Ri Loqo¨ ri rutijonık? akuchi (ape) xukul ¨ laj Wuj man nubij ta. Rikin ba xbe pa jun ¨ ri ko pa Laodicea, jun tinamıt¨ chutijobal naqaj ri Colosas. Rikin ba ruma ri ri Pablo xunataj (xukuxlaj) ri Lucas chupam ri ¨ el chi ke ri colosenses chuqa carta xutaq ¨ el rutzil kiwach. ¨ xubij el chi ke chi nutaq 13 Wakami majun jun rutzeqelibey ri Je¨ nuban ¨ jun milagro richin yojra´ ntikır sus qomaj. Ja ka e ko jujun qachalal, stape man nqakutuj ta chi ke, rikin ba nkiya ¨ Qitzij na jun qanaoj chi rij jun aqomanık. wi, e ko naoj ri xkojkito. Achiel toq ri Timoteo nqaxon wi rupam, rikin ba ruma ¨ tzil ya, ri Pablo xubij chi re chi tuxuqum qumu ba vino (tasikij 1 Timoteo 5: 23).1 (Tasikij ri nota.) Ja ka ko chi nqa¨ ¨ chi qe. chajij qi chi kiwach ri naoj yeyaox ¨ ´ 9. a) ¿Achike rubanik xtoox ri Ezequıas ruma ri ´ Jehova? b) ¿Achike rutoik xroyobej ri David? ¨ ´ 10. ¿Achike nqetamaj chi rij ri xbanataj rikin ri Trofimo chuqa ri Epafrodito? ¨ 11, 12. a) ¿Achike rubanik xtoox ri Pablo ruma ri Lucas? b) ¿Achike qetaman chi rij ri Lucas? ¨ 13. ¿Achike utz nkoje pa qajolom chi kij ri naoj ye¨ ¨ yaox chi kij ri aqomanık? 9 11 ´ 1 Ko jun wuj nubij chi e ko bacterias ri mas yeaqoma¨ ¨ ´ taj rikin ri vino chi kiwach jujun antibioticos. 1 DE DICIEMBRE, 2015 25 ¨ ¨ ´ ´ Qonojel nqajo chi utz qawach, ja ka mas nqaya qanima chi rij ri ruyaik ruqij ri Jehova (Tatzeta ri chutitanaj 17) Rikin ba ko jun qachalal nubij chi qe chi ¨ richin yojkatqatija jun aqom o jun qayıs ¨ choj. Chuqa rikin ba xtubij achike utz ¨ ¨ chuqa ri man utz ta xtqatıj. Rikin ba xtubij chi ja ri xtoon jun rachalal ri xrıl¨ jun ¨ Ri yabil junan ba rikin ri qayabil roj. ¨ ¨ man nel ta chi tzij chi utz chuqa xtuban ¨ ¨ chi qe roj. E ko aqom xkeraqomaj e kıy ¨ ¨ ´ winaq, ja ka xa nuban itzel chi ke ri mas (tasikij Proverbios 27:12). TAKUSAJ RI ANAOJ ¨ ¨ qawach Qonojel nqajo chi utz richin yojkikot pa qakaslem chuqa nqaya ruqij ´ Ja ka ruma xa oj ajmaki, yojri Jehova. ¨ ¨ rubanik aqomanık ¨ yawaj. Rikin ba kıy 14 14, 15. a) ¿Achike ruma ko chi nqakusaj ri qa¨ naoj? b) ¿Achike nukut ri Proverbios 14:15 chi qa¨ wach? 26 RI NYAON RUTZIJOL ¨ xkojbin achike xkesuj pe chi qe, ja ka roj ¨ ri xtqakam. Ruma ri ko chi nqakusaj ri ¨ o moloj xtkiqanaoj. Rikin ba e ko winaq bij chi qe chi ko jun aqom kikin ri xkojraqomaj. Ja ka rikin ba xa xe ruma nka¨ kıy ¨ pwaq. ¨ Rikin ba xtkibij chi jo nkichak ¨ winaq ¨ najin nkikusaj chuqa najin yee kıy ¨ ta xtqatıj¨ xa ba kachoj. Ja ka man utz achike aqom ruma nqajo yojkachoj o ri´ Ri Proverbios 14:15 nuchin yojkase mas. ¨ bij chi ri winaq ri ko runaoj man ronojel ta xtunimaj, rija nabey xtchobon chi rij ri ¨ chi re. xtbıx ¨ ko qanaoj, xtqachajij qi chi ki15 We roj ¨ ¨ chi qe, mas ´ toq xa wach ri naoj xkeyaox ¨ ¨ chi jun winaq ri man rukulun ta rutijonık ¨ ri xtbin chi qe. Ruma ri rij ri aqomanık ¨ ko chi nqakutuj qa chi qawach: «¿Kan qi- tzij chi ri vitamina, ri dieta o ri aqom ri e ¨ rutoon ri winaq? Stape e ko e rutoon ¨ ¿La nkatzin chik, ¿la xkiruto chuqa rın? ´ ninwetamaj mas chi rij ri aqom chuqa ¨ ri qitzij retaninkutuj chi re jun winaq man?» (Deuteronomio 17:6). 16 Chuqa ko chi nqakusaj ri qanaoj toq ¨ jun examen o toq nqacha jun nqaban ¨ (Tito 2:12). Nkatzin nqachajij aqomanık ´ ¨ ri nuqi, mas toq ri examen o ri aqomanık ¨ chi qe man kan ta etaman ¨ jun winaq suj ¨ ri winaq ¨ nuqalajrisaj chi chi rij. ¿La ntikır ¨ qawach achike qas rubanik ri examen o ri ¨ ri? Toq nutzijoj chi qe, ¿ko jun aqomanık nawakaxaj ri achiel ta man qitzij ta? ¿La ¨ aqomanela yeukusan ri aqomanık ¨ e kıy ri? (Proverbios 22:29.) Rikin ba ko jun ¨ jun aqom pa jun naj ¨ nbin chi qe chi xilitaj ¨ tinamıt richin ri qayabil, ja ka majani e ¨ ta aqomanela etamayon chi rij. ¿La kıy qitzij ko ri aqom ri? Chuqa rikin ba nsu¨ rikin. ¨ jun aqom chi qe ri xa ko itzinık jux ´ ¨ Ri man utz ta, ri Jehova man nrajo ta ¨ itzinık ¨ chuqa yojchon kikin ri yeqaban ´ itzel taq espıritu (Deuteronomio 18:10´ 12; Isaıas 1:13). ¨ XTKOJE TA KA RUTZIL IWACH 17 Ri pa nabey siglo, ri nimanela ri xeu- ¨ ¨ 16. Toq nqacha jun aqomanık, ¿achike kutunık ¨ ¨ ¨ utz yeqaban qa chi qawach? 17. ¿Achike nqajo qonojel? ¿ACHIKE NEL CHI TZIJ? ¨ ri kwan bey chi rij rutzijoxik ri Ruchabal ¨ el jun carta chi ke ri nimaneDios xkitaq ¨ la. Chupam ri xkibij el achike banobal ¨ ¨ man xkekiban ta chik. Pa rukisibal chi re ¨ ri carta nubij: «Xtkoje ta ja rutzil iwach» (Hechos 15:29, CR). Ri tzij ri xa xe wi nu¨ toq ri winaq ¨ nkikıs ¨ kan kitzij. Ja ka kusax ¨ nukam pe pa qajolom chi qonojel nqajo ¨ ¨ qawach. chi utz ¨ ¨ ta 18 Ruma xa oj winaq, man yojtikır ¨ ¨ nqaban chi man yojyawaj ta. Chuqa xqetamaj yan chi ri Jehova´ majun chik yeru¨ ta milagros richin yojraqomaj. Ja ka ban ¨ apo xtuchup ¨ ri yabil. ¨ kiwach ri chi qawach ´ ¨ Ri apostol Juan xchon chi rij jun «raqan ya [...] ri nyaon kaslem» chuqa jun «che ri nyaon kaslem» (Apocalipsis 22:1, 2). ¨ Re man yechon ta chi rij jun aqom ri utz ¨ nqakusaj wakami o chuwach ri kaka ruwachulew. Ri ya chuqa ri che ri yechon ¨ ri Jehova´ chuqa chi rij ronojel ri xtkiban ¨ ´ ri Jesus richin xtqıl qakaslem man kisel ´ 35:5, 6). ta (Isaıas ¨ yan ri kaka ru19 Janila nqarayibej nqıl wachulew. Wakami yojkikot ruma qetaman chi ri Jehova´ yojrajo chuqa retaman ¨ Achiel ri ri qaxomal nqana toq yojyawaj. David, qetaman chi ri Jehova´ majun xkoj¨ xtqanimaj ri rutzij, rumalij ta kan. We roj rija xkojruchajij (Salmo 41:12). ´ ¨ 18, 19. ¿Achike xtuya ri Jehova chi qe chuwach ri kaka ruwachulew? ´ Ri Jehova yojruchajij toq qilon jun yabil: ¨ ´ Toq oj yawa utz nqakutuj qatoik chi re ri Jehova. ¨ Utz nqakutuj qanaoj chi re richin nqetamaj achike aqoma¨ ¨ ´ nık xtqakam. Ri Jehova xtukuquba qakux chuqa xtuya ¨ ¨ quchuqa. Chuqa nubij chi xtuchup yan kiwach ri yabil Ri ruchojmirisaxik ri ´ Traduccion del Nuevo Mundo ´ pa ingles ¨ pe, ri TraCHUPAM ronojel ri juna e qaxnaq ´ duccion del Nuevo Mundo de las Santas Escritu´ kıy ¨ mul chojmirisan pe. Ja ka ri ras pa ingles, ´ ´ ¨ xban, ja ri xel pa 2013. Ja revision ri mas nım ¨ kan jun 10 % chi re jujun chi ke ri xejal: xelesax ke ri tzij, xeban utzil jujun chi ke ri tzij ri kan ¨ capıtulos ´ ko kejqalem, kıy achiel poemas xe¨ ban pe chi ke chuqa xeyaox pe notas ri pa xulan qa chi re ri ruxaq. Chupam re tzijonem re ¨ ta xtqatzijoj ronojel ri xjalataj, ¨ man xkojtikır ´ kejruma ri xa xe xkojtzijon chi kij ri ko mas qalem. ¿Achike tzij xeban utzil? Achiel xqabij kan chupam ri jun tzijonem, xeban traducir pa in´ ri tzij hebreo scheohl ´ chuqa ri tzij griego gles ´ ´ haides. Ja ka ri tzij nefesch chuqa psykje´ man ronojel ta mul xban qa «alma» chi ke. Richin 28 RI NYAON RUTZIJOL ¨ na achoj chi rij xeban traducir ri tzij ri xtzet ´ ´ ri xejal. ntzijon ri oracion. Chuqa ko mas ¨ tzij pa ingles ´ xejal richin chi ri naoj E kıy ´ junan xuban ¨ rikin ri texto original. mas ˜ «conducta relajada» Achiel ri tzij pa espanol ¨ ta yeaban ¨ ri itzel xban qa «majun chik akıx ¨ taq banobal» chi re. Ri tzij «gran paciencia» ¨ chuqa «sufrido», ri nkibij chi ko jun ri xyaloj ¨ ¨ ¨ yan nutıj poqon, xejal kikin ri tzij «kochonık» chuqa «ri nkochon». Ri tzij «diversiones estrepitosas» xjal rikin «nimaqij ri ronojel nqax ´ ruwi yeban chupam» (Galatas 5:19-22). Ja ka ri tzij «bondad amorosa», ri rukwan ri ri¨ xban kin ri tzij «fidelidad», «qitzij ajowabal» chi re (Salmo 36:5; 89:1). E ko jujun tzij ri junan wi rubanik e banon traducir, wakami xeban traducir achiel nubij ´ ri ri ru-contexto. Achiel ri tzij hebreo ‘ohlam, ronojel mul «tiempo indefinido» banon wi chi ¨ achoj chi rij nchon wi. Ko mul nchon re, kıy chi rij ri «eternidad». Ruma ri chupam ri Salmo 90:2 ja ri ri xban kan chi re. Ja ka chupam ´ nchon chi rij jun ri Miqueas 5:2, ri tzij ‘ohlam ramaj ri ko rukisel. Ruma ri wakami «ri ojer yan ri tkoje» xban kan chi re. ´ del Nuevo Ri rubanon kan, ri Traduccion ´ Mundo pa ingles nukusaj wi ri tzij seed («ijatz») toq nchon chi rij jun ijatz o chi rij rijatzul jun ¨ Ja ka wakami, ri ingles ´ man kan ta nuwinaq. ¨ kusaj chik ri tzij seed chi rij rijatzul jun winaq. ¨ mas ´ ri tzij offspring, ri nel chi Wakami nukusax ¨ chupam ri Gene´ tzij «ijatzul». Ja ri xukusax sis 3:15 chuqa 22:17, 18, chuqa ri Apocalipsis ´ textos, ri tzij ri xeban 12:17. Chupam ri mas ´ traducir chi rij ri ru-contexto (Genesis 1:11; ´ 57:3). Salmo 22:30; Isaıas ¨ kıy ¨ textos pa ¿Achike ruma xechojmirisax ´ ri literal wi banon chi ke? Chupam ri ingles ´ ´ ri xel pa 2013, apendice A1 chi re ri revision ¨ ´ chi re ri Loqonubij chi jun utzilaj traduccion ¨ Wuj, ja ri ri «yeruban ¨ traducir literal ri tzij. laj ¨ Ja ka we xa xtujal ri naoj o kayew xtqax pa ¨ ri». Achiel ri tzij «nakaajolom, man xtuban ¨ chupam ri Apocanoj pa awanima» ri nukusax ¨ ¨ lipsis 2:23, kıy chabal man kayew ta nqax chi ¨ ¨ kiwach. Ri kayew nqax chi kiwach ja ri tzij ˜ «nakanoj pa a-rinones». Ruma ri xjal ri tzij ˜ «rinones» rikin ri tzij «ri qitzij ko pa awanima». Chupam ri Deuteronomio 32:14 ri tzij ˜ «ruqanal ri ru-rinones ri trigo» xban traducir ´ utz ¨ chi re ri trigo». Ja ka ri tzij «man «ri mas ¨ nel ta nuchabal», ri kan kayew nqax pa jun ¨ ¨ chik chabal, xjal rikin ri tzij «kayew nuban ´ ¨ yichon» (Exodo 6:12). chi nuwach ¿Achike ruma xjal ri tzij «ralkwal ri Israel» rikin ri tzij «israelitas»? Ri pa hebreo, ri tzij «ralkwal» nchon chi kij ri achia chuqa ´ nkatzin kai tzij, jun ixoqi. Ja ka ri pa ingles, kichin ri achia chuqa jun kichin ri ixoqi. Toq ´ del Nuevo Mundo pa ingles ´ xuban ¨ ri Traduccion traducir ri tzij «ralkwal ri Israel» xukusaj ri tzij ri xa xe nchon chi kij ri achia. Ja ka rikin ri contexto nqalajin chi ri tzij nukusaj ri hebreo nchon chi kij ri achia chuqa ri ixoqi. ´ ri xel pa 2013, kıy ¨ Ruma ri, chupam ri revision ¨ ri tzij «israelitas» ri nchon chi kij mul xukusax ´ ri achia chuqa ixoqi (Exodo 1:7; 35:29; 2 Re´ tzij pa hebreo ri man kayes 8:12). E ko mas ¨ ´ chi re richin mas ´ yew ta xuban kan ri ingles ¨ nqax chawach. ´ textos ri ¿Achike ruma wakami e ko mas achiel poemas kibanon? Ruma ja ri rubanik ¨ kıy ¨ peraj chi re ri Loqolaj ¨ Wuj ri naxtzibax ¨ yeukusax ¨ wakami, bey mul. Chi ke ri chabal ´ jun chi ke ri mas nkatzin chupam jun poema, ja ri rubanik yeawakaxaj ri tzij. Ja ka ri pa he´ ruqij ja ri rubanik kinukun ki ri breo ri mas naoj. ´ ´ Wakami, e ko mas capıtulos pa versos kibanon richin ¨ ¨ nkikut ri rubanik xetzibax ri nabey mul Each will devour the flesh of his own arm, 21 Ma·nasseh will devour Ephra·im, And Ephra·im Ma·nasseh. Together they will be against Judah. c In view of all this, his anger has not turned back, But his hand is still stretched out to strike. d Woe to those who enact harmful regulations, e Who constantly draft oppressive decrees, 2 To deny the legal claim of the poor, To deprive the lowly among my people of justice, f 10 9:17 1 Or “their orphans.” Isa 8:3, 4 Isa 10:24 h 2Ki 17:6 i De 28:45, 63 2Ki 17:22, 23 j 2Ki 18:19, 24 k Am 6:2 l 2Ch 35:20 m 2Ki 17:24 n 2Ki 19:11, 13 o 2Ki 17:5 plunder And to trample mud in the s 7 But he will not this way And his heart scheme this For it is in his annihilate, To cut off man not a few. 8 For he says, ‘Are not my pr kings? j 9 Is not Calno k j Carche·mish Is not Hamath Is not Sa·mari Damascus? p 2Ki 18:9, 10 p 2Ki 16:8, 9 10:2 1 Or “And orph “punishment.” 2 Or “ 1 DE DICIEMBRE, 2015 29 ¨ Ri kaka xyaox pe chupam ´ ´ ri Traduccion del Nuevo Mundo pa ingles Question 4 Question 9 Is the Bible scientifically accurate? Why do humans suffer? A “The swift do not always win the race, nor do the mighty win the battle, nor do the wise always have the food, nor do the intelligent always have the riches, nor do those with knowledge always have success, because time and unexpected events overtake them all.” [Page 727] “All the streams flow into the sea, yet the sea is not full. To the place from which the streams flow, there they return so as to flow again.” Ecclesiastes 1:7 Ecclesiastes 9:11 [Page 924] “Through one man sin entered into the world and death through sin, and so death spread to all men because they had all sinned—.” [Page 916] “There is One who dwells above the circle of the earth.” Isaiah 40:22 Ab. After the Babylonian exile, the name of the 5th month of the Jewish sacred calendar and the 11th month of the secular calendar. It ran from mid-July to mid-August. It is not mentioned by name in the Bible; it is simply referred to as “the fifth month.” (Nu 33:38; Ezr 7:9)—See App. B15. Abib. The original name of the first month of the Jewish sacred calendar and the seventh month of the secular calendar. It means “Green Ears (of Grain)” and ran from midMarch to mid-April. After the Jews’ return from Babylon, it was called Nisan. (De 16:1) —See App. B15. Abyss. From the Greek word abys·sos, meaning “exceedingly deep” or “unfathomable, boundless.” It is used in the Christian Greek Scriptures to refer to a place or condition of confinement. It includes the grave but is not limited to it.—Lu 8:31; Ro 10:7; Re 20:3. Achaia. In the Christian Greek Scriptures, the Roman province of southern Greece with its capital at Corinth. Achaia included all of the Peloponnese and the central part of continental Greece. (Ac 18:12)—See App. B13. Adar. After the Babylonian exile, the name of the 12th month of the Jewish sacred calendar and the 6th month of the secular calendar. It ran from mid-February to mid-March. (Es 3:7)—See App. B15. Adultery. Voluntary sexual intercourse by a married man or woman with someone other than his or her mate.—Ex 20:14; Mt 5:27; 19:9. Alabaster. The name of small perfume jars originally made of a stone found near Alabastron, Egypt. Such containers were usually made with a narrow neck that could be sealed to prevent any of the precious perfume from leaking. The stone itself also came to be known by the same name.—Mr 14:3. Alamoth. A musical term meaning “Maidens; Young Women,” probably alluding to the soprano voices of young women. It was likely used to indicate that a musical piece or ac- “He stretches out the northern sky over empty space, suspending the earth upon nothing.” Job 26:7 Glossary of Bible Terms Romans 5:12 [Page 1512] “For this purpose the Son of God was made manifest, to break up the works of the Devil.” [Page 989] 1 John 3:8 [Page 1632] “The whole world is lying in the power of the wicked one.” 1 John 5:19 [Page 1635] 1715 TRANSGRESS; TRANSGRESSION–WADI gans used as a religious symbol for many centuries before Christ. “Torture stake” conveys the full intent of the original word, since Jesus also used the word stau·ros to indicate the torture, suffering, and shame that his followers would face. (Mt 16:24; Heb 12:2)—See STAKE. Transgress; Transgression. To overstep a stated law; the act of overstepping a law. It is synonymous with “sin” in the Bible.—Ps 51:3; Ro 5:14. Tree of life. A tree in the garden of Eden. The Bible does not indicate that it had inherent life-giving qualities in its fruit; instead, it represented God’s guarantee of everlasting life to those he would allow to eat of its fruit. —Ge 2:9; 3:22. Tree of the knowledge of good and bad. A tree in the garden of Eden that God used as a symbol of his right to set the standards for mankind as to what is “good” and what is “bad.”—Ge 2:9, 17. Tribute. Payment by one State or ruler to another as a mark of submission, in order to maintain peace or to gain protection. (2Ki 3:4; 18:14-16; 2Ch 17:11) The word is also used for a personal tax on individuals.—Ne 5:4; Ro 13:7. True God, the. A rendering of the Hebrew expression for “the God.” In many cases, this use of the definite article in Hebrew serves to distinguish Jehovah as the only true God in contrast to false gods. The rendering “the true God” carefully preserves the full meaning of the Hebrew expression in such contexts.—Ge 5:22, 24; 46:3; De 4:39. Trumpet. A wind instrument made of metal, used for signaling and for music. According to Numbers 10:2, Jehovah gave instructions for making two silver trumpets that would be used to sound specific signals for summoning the assembly, for breaking camp, or for proclaiming war. These likely were straight trumpets, unlike the curved “horns” that were actually made from animal horns. Trumpets of unspecified construction were also included among the musical instruments at the temple. The sound of trumpets often symbolically accompanies the proclamation of Jehovah’s judgments or other significant events of divine origin.—2Ch 29:26; Ezr 3:10; 1Co 15:52; Re 8:7–11:15. Turban. A cloth wrapped around the head and worn as a headdress. The high priest companiment was to be executed at a high register.—1Ch 15:20; Ps 46:Sup. Alpha and Omega. Names of the first and last letters of the Greek alphabet; they are used together three times in Revelation as a title for God. In these contexts this expression means the same as “the first and the last” and “the beginning and the end.”—Re 1:8; 21:6; 22:13. Altar. A raised structure or platform made of dirt, rocks, a block of stone, or wood covered with metal on which sacrifices or incense were offered in worship. In the first room of the tabernacle and of the temple, there was a small “altar of gold” for offering incense. It was made of wood covered with gold. A larger “altar of copper” for burnt sacrifices was located outside in the courtyard. (Ex 27:1; 39:38, 39; Ge 8:20; 1Ki 6:20; 2Ch 4:1; Lu 1:11)—See App. B5 and B8. Amen. “So be it,” or “surely.” The word comes from the Hebrew root word a·man, which means “to be faithful, trustworthy.” “Amen” was said in agreement to an oath, a prayer, or a statement. In Revelation, it is used as a title for Jesus.—De 27:26; 1Ch 16:36; Re 3:14. Angels. From the Hebrew mal·akh and the Greek agge·los. Both words literally mean “messenger” but are rendered “angel” when referring to spirit messengers. (Ge 16:7; 32:3; Jas 2:25; Re 22:8) Angels are powerful spirit creatures, created by God long before the creation of mankind. They are also referred to in the Bible as “holy myriads,” “sons of God,” and “morning stars.” (De 33:2; Job 1:6; 38:7) They were not made with the ability to reproduce their own kind but were created individually. They number well over a hundred million. (Da 7:10) The Bible indicates that they have personal names and distinct personalities, yet they humbly refuse to receive worship, and most even avoid disclosing their names. (Ge 32: 29; Lu 1:26; Re 22:8, 9) They have different ranks and are assigned a variety of roles, including serving before Jehovah’s throne, conveying his messages, intervening in be- wore a turban of fine linen, with a gold plate tied to its front with a blue cord. The king wore a turban under his crown. Job used the expression figuratively when he likened his justice to a turban.—Ex 28:36, 37; Job 29: 14; Eze 21:26. U Unclean. May refer to being physically dirty or to breaking moral laws. In the Bible, though, the word often refers to what is not acceptable, or not clean, according to the Mosaic Law. (Le 5:2; 13:45; Mt 10:1; Ac 10: 14; Eph 5:5)—See CLEAN. Undeserved kindness. A Greek word with the central idea of that which is agreeable and winsome. The word is often used to refer to a kind gift or a kind manner of giving. When referring to the undeserved kindness of God, the word describes a free gift given generously by God, with no expectation of repayment. Thus, it is an expression of God’s bounteous giving and generous love and kindness toward humans. The Greek term is also rendered by such expressions as “favor” and “kind gift.” It is given unearned and unmerited, motivated solely by the generosity of the giver.—2Co 6:1; Eph 1:7. Unleavened. Referring to bread that is made without leaven.—De 16:3; Mr 14:12; 1Co 5:8. Urim and Thummim. Objects used by the high priest in a manner similar to the use of lots to determine the divine will when questions of national importance needed an answer from Jehovah. The Urim and Thummim were put inside the high priest’s breastpiece when he entered the tabernacle. Their use seems to have ceased when the Babylonians destroyed Jerusalem.—Ex 28:30; Ne 7:65. V Vow. A solemn promise made to God to perform some act, make some offering or gift, enter some service, or abstain from certain things not unlawful in themselves. It carried the force of an oath.—Nu 6:2; Ec 5:4; Mt 5:33. Vow offering. A voluntary offering that accompanied certain vows.—Le 23:38; 1Sa 1:21. W Wadi. The valley or bed of a stream that is usually dry except during the rainy season; the word may also refer to the stream itself. Some streams were fed by springs and were therefore perennial. The wadi is referred to 1692 19 Tzij ri e ko chupam ¨ ri Loqolaj Wuj E ko textos chupam ri nkiya kiqalajrisa¨ ¨ xik 20 kutunık chi rij ri Loqolaj Wuj. Jun diccionario ri nuya kiqalajrisaxik ri tzij ¨ e ko chupam ri Loqolaj Wuj. 8:26-39 5:21- 43 8:40-56 Capernaum (?) Heals the blind and speechless 9:27-34 Nazareth Rejected again in his hometown 13:54-58 Third tour of Galilee; expands work by sending out apostles 9:35–11:1 Herod beheads John the Baptist; Herod perplexed by Jesus 14:1-12 6:14-29 9:7-9 14:13-21 6:30- 44 9:10-17 6:6-13 9:1-6 GA LI LE CI E 6:14-21 Exposes human traditions 15:1-20 7:1-23 Heals Syrophoenician woman’s daughter; feeds 4,000 men 15:21-38 7:24–8:9 Magadan Gives no sign but sign of Jonah 15:39–16:4 8:10-12 978 Asa: 41 years 950 B.C.E. L IS Nazareth PO Probably Capernaum 937 7:1 Jehoshaphat: 25 years To Jerusalem (for Passover) Jehoram: 8 years c. 905 898 ARA 900 B.C.E. Jehoash: 40 years Activity at the Sea of Galilee 4 Capernaum c. 906 5 Bethsaida Chorazin 913 Ahaziah: 1 year Queen Athaliah: 6 years Jordan River 2 3 Tzijonem, recuadros chuqa ´ mas naoj ri nkatzin chi ke ri ¨ tijoxela chi rij ri Loqolaj Wuj. 980 Abijah (Abijam): 3 years Bethsaida Gadara Phoenicia; Decapolis 997 Rehoboam: 17 years Capernaum Magadan Tiberias 6:22-71 GAD ´ Apendice A 1000 B.C.E. 6:1-13 CA 6:45-56 Says he is “the bread of life”; many are stumbled and leave Region of the Gerasenes Chart: Prophets and Kings of Judah and of Israel Kings of Southern Two-Tribe Kingdom of Judah Tiberias 14:22-36 A6 Mt. Hermon Tyre 6:1-5 Galilee NE side Sea of Galilee; People try to make Jesus king; Gennesaret he walks on sea; heals many Sidon 8:4-18 8:22-25 5:1-20 Capernaum (?); Apostles return from preaching NE side Sea of Galilee tour; Jesus feeds 5,000 men Map 3B JOHN NI LUKE 4:1-34 4:35- 41 8:28-34 9:18-26 Capernaum 32, after Passover MARK 8:18, 23-27 Sends demons into swine Heals woman’s flow of blood; resurrects Jairus’ daughter OE MATTHEW 13:1-53 Calms a storm from the boat Probably Capernaum PH EVENT Jesus gives Kingdom illustrations Gadara region DE 32, near Passover (Joh 6:4) PLACE Capernaum area Sea of Galilee DA RA 31 or 32 GA TIME A ¿Achike nqetamaj chupam ¨ ri Ruchabal ri Dios? 1 Tiberias Plain of Gennesaret Magadan 858 (Also called Lake of Gennesaret and Sea of Tiberias) Sea of Galilee 1 6 N Calms a storm from the boat 850 B.C.E. 2 Sends demons into swine 3 Feeds 5,000 men 4 Walks on sea 5 Feeds 4,000 men 6 Traditional location of Sermon on the Mount Amaziah: 29 years 829 Joel Uzziah (Azariah): 52 years 1754 800 B.C.E. Ri evangelios achiel ri rucholajem ¨ xebanataj Profetas chuqa ¨ qatoy taq tzij AVERAGE TEMPERATURE B14 Trade and Commerce Linear Measures Span (3 handbreadths) 22.2 cm / 8.75 in. 3 20°C 68°F Barley IYYAR 14 Late Passover Dry season begins, mostly clear skies Wheat 6 Festival of Weeks (Pentecost) Summer heat, clear air Wheat, early figs TAMMUZ Heat increases, heavy dews in areas First grapes AB Heat reaches maximum Summer fruits ELUL Heat continues Dates, grapes, and figs TISHRI (ZIV) 3 1 10°C 50°F Jordan swells from rains, melting snow MAY Reed (6 cubits) 2.67 m / 8.75 ft 0°C 32°F 14 Passover 15-21 Unleavened Bread 16 Offering of firstfruits SEPT. Homer ( 1 cor / 10 ephahs) 220 L / 200 dry qt (ABIB) AUG. Cor ( 10 baths / 60 hins) 220 L / 58.1 gal Hebrew Calendar NISAN JULY Handbreadth (4 fingerbreadths) 7.4 cm / 2.9 in. JUNE Fingerbreadth ( 1 ⁄4 handbreadth) 1.85 cm / 0.73 in. 2 APR. Dry Measures B15 1 Long reed (6 long cubits) 3.11 m / 10.2 ft Liquid Measures SIVAN Cubit 2 OCT. Long cubit (7 handbreadths) 51.8 cm / 20.4 in. 1 Roman stadium ⁄ Roman mile 1 8 CHISLEV TEBETH SHEBAT ADAR MAR. Short cubit 38 cm / 15 in. FEB. Omer ( 14 ⁄ 5 cabs) 2.2 L / 2 dry qt Cubit (2 spans / 6 handbreadths) 44.5 cm / 17.5 in. JAN. Seah (3 1 ⁄ 3 omers) 7.33 L / 6.66 dry qt VEADAR ¨ ¨ Etabal o pajbal 25 Festival of Dedication ˙ 185 m / 606.95 ft Cab 1.22 L / 1.11 dry qt Quart 1.08 L / 0.98 dry qt Summer ends, early rains begin Plowing Light rains Olives (BUL) DEC. Ephah (3 seahs / 10 omers) 22 L / 20 dry qt 1 Trumpet blast 10 Day of Atonement 15-21 Festival of Booths 22 Solemn assembly HESHVAN NOV. Hin ( 12 logs) 3.67 L / 7.75 pt Log ( 1 ⁄ 12 hin) 0.31 L / 0.66 pt (ETHANIM) Fathom 1.8 m / 6 ft Bath (6 hins) 22 L / 5.81 gal 14, 15 Purim Intercalary month added seven times in 19 years Rain increases, frost, mountain snows Flocks wintered Maximum cold, rainy, mountain snows Vegetation developing Cold weather lessens, rain continues Almond blossoms Frequent thunder and hail Flax Ri cholqij hebreo 30°C 86°F ´ Apendice B ¨ Mapas, wachibal chuqa ¨ samajibal richin natijoj awi. ¨ Ri wuj rubi Job chuqa ri Salmos xetzibax ¨ o richin kow yesikıx. ¨ Ruma ri, richin yebixax ´ ri Traduccion del Nuevo Mundo achiel poemas rubanon chi ke. Ja ri rubanik nqalajin ri ru¨ ri pa nabey mul chuqa richin banik xetzibax yaruto chi man namestaj ta ri naoj. Ruma ri ´ xelesax ¨ pa 2013, ri Proverchupam ri revision ¨ bios, ri El Cantar de los Cantares chuqa kıy ´ capıtulos chi ke ri wuj kichin ri profetas, ke ri ¨ chi rij chuqa kibanik xban chi ke. Jun tzetbal ´ ri ja ri Isaıas 24:2. Ri rubanik kinukun ki ri ´ ruchuqa ri naoj naoj yetoon richin nkiya mas ¨ xtuchuqa nuqalajrisaj chi majun jun winaq ¨ ¨ ¨ kol ri chuwach royowal ri Dios. Toq ri winaq ¨ chi ri texto ri achiel poema rubanon, xtutzet ¨ xtqalajin chuwach chi ri tzibanel xerukamu´ richin xuya luj ri tzij ruma xukusaj ri poesıa ´ rejqalem ri runaoj ri Dios. mas ¨ Ri pa hebreo ko mul kayew nqax chawach achike texto banon prosa chuqa verso chi ke. ¨ chi Ruma ri toq yeajunumaj ri Biblias, natzet e ko textos ri man junan ta banon chi ke. Ri ¨ na ri ruba¨ utz ¨ nkitzet traductores ko chi utz ¨ nik xtkiban kan chi re. Ko mul ri texto yeru¨ taq tzij chukusaj tzij kichin poemas, kambal ´ rejqalem qa tzij ri kiximon ki richin nuya mas ri naoj. ´ del Nuevo Mundo pa ingles ´ ko Ri Traduccion jun kaka peraj chupam. Ri peraj ri yaon pe pa nabey taq ruxaq chi re ri jujun wuj. Chupam ´ kejqalem ri peraj ri e yaon pe ri naoj ko mas ´ chupam jujun capıtulo. Achiel chupam ri El Cantar de los Cantares, ri jun peraj ri, yaruto ¨ achike ri najin nchon richin nqalajin chawach chuqa jampe toq nchon. ¿Achike rubanik xetoon ri manuscritos ¨ ri Traduccion ´ del originales toq xchojmirisax ´ Nuevo Mundo pa ingles? Toq xban nabey mul ´ del Nuevo Mundo xukusax ¨ ri texto ri Traduccion ´ masoretico hebreo chuqa ri texto griego ri- chin ri Westcott y Hort, jun texto ri janila ru¨ chi kij ri manuscritos majun qij. Ri tijonık ¨ paal ta qa, ruma ri wakami e ko textos chu¨ Wuj ri mas ´ e qalajrinaq ¨ pe. pam ri Loqolaj ´ Chuqa wakami e nikon pe mas manuscritos ´ peraj chi re ri Rollos del pa griego chuqa mas ¨ ta qij yeatzet. ¨ Mar Muerto ri majun wi nyaox ¨ chi ke ri manuscritos ri wakami yatikır ¨ Kıy ¨ yeatzet pa akematzib. Ke ri man kayew ta ¨ achike traduccion ´ yeajunumaj chuqa natzet ´ ¨ ri mas utz rubanon. Ruma wakami man kayew ¨ ri Comite´ de Traduccion ´ de la ta chik yeatzet, Biblia del Nuevo Mundo, xerunikoj jujun chi ´ ¨ chi ke ri versıculos. Ja ri xbanon chi xkitzet ¨ nkatzin yechojmirisax jujun texto. Achiel chupam ri 2 Samuel 13:21, ri Septua¨ chi ginta griega nubij: «Man xrajo ta xuban ´ ri rukajol, ruma jaxbison ranima ri Amnon, nila nrajo chuqa ruma rija ri nabey rukajol» ´ (La Biblia griega: Septuaginta). Ri Traduccion del Nuevo Mundo majun wi e ruyaon ta el ri tzij ´ ri ruma majun ko ta chupam ri texto masoretico. Ja ka chupam ri Rollos del Mar Muerto e ko ri tzij ri. Ruma ka ri, wakami nawıl¨ chu´ del Nuevo Mundo pa ingles ´ ri pam ri Traduccion ¨ el xel pa 2013. Chuqa ruma ri, wakami xyaox woo mul ri rubi ri Dios chupam ri Nabey wuj ¨ ri texrichin ri Samuel. Chuqa ruma xenikox ¨ tos griegos xqalajin chi xkatzin xjalox ri rubanik kicholoban ki ri naoj e ko chupam ri ¨ ri achike xeMateo 21:29 ka 31. Ruma ri, kıy ¨ xeban ruma ri nkibij ri manuscritos, jalox, man xa xe ta ruma ri nubij jun texto maestro griego. ¨ chupam ri TraducRuma ri ronojel ri xejalox ´ del Nuevo Mundo pa ingles, ´ wakami mas ´ cion ¨ nqax chawach chuqa man kayew ta chik nasi¨ Wuj jun rusipanık ¨ kij. Qitzij na wi, ri Loqolaj ri Dios, ri nrajo nchon pe qikin. 1 DE DICIEMBRE, 2015 31 ¨ ¨ KUTUN IK CHI RIJ RI LOQOL AJ WUJ ¨ ¿La yojtikır nqetamaj ri qitzij chi rij ri Dios? ¨ ¨ Ri Dios choynaq pe kikin ri winaq. Rija xukusaj ri lo¨ qolaj ruchuqa richin xuya pe ri runaoj pa kijolom ri ¨ achia xetziban ri Loqolaj Wuj (2 Pedro 1:20, 21). ¨ ¨ Ruma ri, roj yojtikır nqetamaj chi rij ri Dios toq nqasi¨ kij ri Loqolaj Wuj (tasikij Juan 17:17 chuqa 2 Timoteo 3:16). ¨ ¨ ¨ Chupam ri Loqolaj Wuj, ri Dios kıy achike nukut chi ¨ ¨ qawach chi rij rija. Nutzijoj achike ruma xojruban, ¨ ¨ achike xtuban chi qawach apo chuqa ri rubanik nrajo rija chi nqakwaj ri qakaslem (Hechos 17:24-27). Ri ´ ¨ Jehova nrajo chi roj nqetamaj ri qitzij chi rij rija (tasikij 1 Timoteo 2:3, 4). ¿ACHIKE RUMA RI DIOS NRAJO CHI NQETAMAJ RI QITZIJ? TASIKIJ JUAN 17:3 We nawajo ´ nawetamaj mas, tatzeta ri tanaj 1 chi re re wuj re. Re ja ri ruqalajrisanela ´ ri Jehova e banayon ¿Achike nurayibej ri Dios chi kij ri yekanon ri qitzij? ¨ Chuqa nawıl chupam ri www.jw.org/cak ¿ACHIKE ¨ NUKUT ¨ RI LOQOL AJ WUJ? Tibana utzil titaqa pe chwe ri wuj ¨ ¨ ¿Achike nukut ri Loqolaj Wuj? ¨ PA CHABAL BIAJ ´ DIRECCION ´ ¨ Ri Jehova majun ntzukun ta tzij. Rija xutaq pe ri Je´ ¨ ¨ sus, ri Rukajol, richin xukut ri qitzij chi qawach. Ruma ¨ ¨ ri, ri winaq ri yekanon ri qitzij nkinimaj ri xukut ri Je´ ¨ sus (Juan 18:37). Ja ri ri winaq nrajo ri Dios chi yeyaon ruqij (tasikij Juan 4:23, 24). ´ ¨ ¨ Ri Satanas rubanon chi e kıy winaq man nketamaj ¨ ta ruwach ri Dios, ruma ri tzukun taq tzij rubanon chi ¨ rij (2 Corintios 4:3, 4). Ri winaq ri man nkajo ta ri qitzij, kiniman ri tzukun taq naoj (Romanos 1:25). Wa´ ¨ ¨ kami, pa millon ri winaq nkıl ri qitzij chi rij ri Dios toq ¨ nkitijoj ki chi rij ri Loqolaj Wuj (tasikij Hechos 17:11). ¨ Richin nataq el, tatzeta ri ruxaq 2 Taqasaj re revista re chuqa ri¨ chaqa chik e elenaq nabey. Re man ¨ natoj ta p Tasikij¨ ri Loqolaj Wuj´ pa Internet, m¨ as 100 ¨chabal nawıl Katok chupam ri www.jw.org/cak o tabana escanear ri ´ codigo wp15 12/01-CQ 150914 s n o ¨ XTAW IL ¨KIQALAJRISAXIK CHAQA CHIK KUTUN IK PA INTERNET